Kas saldokinnitusest piisab võla tunnistamiseks?

Triniti

Küsimuses, kas väidetaval võlausaldajal on väidetava võlgniku suhtes nõuet, on osapooled vaidlustes loomulikult erineval arvamusel. Sageli ei ole menetlusosaliselt peale saldokinnituse muid tõendeid esitada. Saldokinnituse tõenduslik jõud ning olemus kohtumenetluses erineb olenevalt, kas saldokinnitusele tugineb võlausaldaja või võlgnik.

Kui saldokinnituse esitab võlgnik

Võla olemasolu tunnistamiseks ei ole vaja kahe isiku allkirjaga lepingudokumenti – piisab, kui võlatunnistuse allkirjastab ainult kohustatud pool. Seega on võla tunnistamiseks nõutav võlgniku allkiri.

Saldo puhul on tegemist võlgnetavate nõuete ja kohustuste vahega (VÕS § 203 lg 1 ls 2). Saldokinnituses kinnitatakse jooksvad nõuded ja kohustused. Seega võib asjale puhtloogiliselt lähenedes öelda, et kui võlgnik on välja andnud saldokinnituse, siis tunnustab ta sellega saldokinnitusest nähtuvaid võlausaldajate nõudeid.

Järelikult on võlgniku saldokinnituses sisalduvate kohustuste näol tegemist võla tunnistamisega. Samale seisukohale on asunud ka kohtud (vt tsiviilasi nr 2-04-480/3), leides, et võlgniku saldokinnituse puhul on tegemist võlatunnistusega VÕS § 30 tähenduses.

Saldokinnitust võib käsitleda deklaratiivse võlatunnistusena (vt ka siin), mille puhul, peab võlgnik tõendama, et tunnustatud nõuet ei ole või see on lõppenud – st. nõudeid tema vastu ei eksisteeri või on ned aegunud (nt RK 3-2-1-21-06).

Kui saldokinnituse esitab võlausaldaja

Kui võlgniku saldokinnituse puhul on selge, et tegemist on võla tunnistamisega, siis võlausaldaja poolt välja antud saldokinnituse puhul pole selle õiguslik tähendus niivõrd selge.

Harju Maakohus ja Tallinna Ringkonnakohus on mõlemad asunud seisukohale (vt tsiviilasi nr 2-06-10403), et võlausaldajate endi poolt välja antud saldokinnitused ei tõenda, et võlgnik oleks nõudeid tunnustanud, sest puudub vastav kinnitus. Järelikult ei saa olla tegemist võla tunnistamisega võlgniku poolt*.

Seega võib võlausaldaja poolset saldokinnitust lugeda võlgniku poolseks nõude tunnustamiseks vaid siis, kui sellel on võlgniku kinnitus. Olukorras, kus hageja esitas tõendina saldokinnituse, mis oli kostja raamatupidaja poolt allkirjastatud, asus Tallinna Ringkonnakohus seisukohale, et võlausaldaja saldokinnitus on sellisel juhul käsitletav tõendina võla olemasolu kohta (vt lahend 2-07-25265/27).

Eelnevast tulenevalt võib teha järgmised järeldused:

1) Kui saldokinnituse esitab võlgnik, on tegemist deklaratiivse võlatunnistusega.

2) Kui saldokinnituse esitab võlausaldaja, kuid sellel puudub võlgniku poolne kinnitus, siis ei tõenda see nõude tunnustamist võlgniku poolt.

3) Kui saldokinnituse esitab võlausaldaja ning sellel on võlgniku poolne kinnitus allkirja näol, võib seda samuti käsitleda deklaratiivse võlatunnistusena.

_____________________________

* Siinkohal tuleb eristada olukorda, kus pooled arveldavad jooksva arve põhimõttel. Sel juhul loetakse VÕS § 204 lõike 2 järgi negatiivne saldo võlatunnistuseks, kui teine pool ei vaidlusta talle edastatud saldot mõistliku aja jooksul.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga