Juhatuse liige – ettevaatust enda ühinguga tehingu tegemisel

Triniti

Tuleb ette, et juriidiline isik sõlmib tehinguid enda füüsilisest isikust juhatuse liikmega. Nii võivad tehingu pooled kokku leppida nt juhatuse liikme poolt ühingule erakorralise, juhatuse liikme kohustustega mittehõlmatud, teenuse osutamises või juhatuse liikmele kuuluva vara võõrandamises ühingule. Nimetatud tehingute sõlmimine on, seaduses sätestatud piiranguid arvesse võttes, lubatud. Sageli aga sõlmitakse nimetatud tehingud suuremaid formaalsusi täitmata, heal juhul vormistades üksnes kokkuleppe tingimused üldsõnalises dokumendis.

Ühingu nõusolekuta tehing juhatuse liikmega võib olla tühine

Ühingu ja juhatuse liikme vaheliste tehingute sõlmimisel tuleb pooltel arvestada, et seaduses sätestatud eelduste täitmata jätmisel võib tehing osutuda tühiseks. Nimelt tuleneb seadusest nõue, et juhatuse liikme ja tema poolt esindatava juriidilise isiku vahel teostatud igapäevase majandustegevuse raamest väljuv või turuhinnast mittelähtuv tehing on tühine, kui tehinguga ei ole nõustunud osanikud või nõukogu. Nimetatud põhimõte kehtib nii osaühingu (ÄS § 181 lg 3), aktsiaseltsi (ÄS § 307 lg 3), mittetulundusühingu (MTÜS § 27 lg 5) kui osaliselt ka sihtasutuse (SaS § 18 lg 4) suhetes oma juhatuse liikmega. Seega pruugi juhatuse liikmega sõlmitud leping olla kehtiv, kui selleks ei ole juriidilise isiku vastava organi nõusolekut.

Samuti tuleb silmas pidada, et kehtivaks ei saa lugeda ühingu nõusolekut nõutavat juhatuse liikme ja juriidilise isiku vahelist tehingut ka juhul, kui tehingu tühisus ei ole tehingu tagajärjena selgesõnaliselt sätestatud. Nii nägi kuni 1.07.2009.a kehtinud mittetulundusühingute seadus küll ette üldkoosoleku pädevuse juhatuse liikmega tehingu tegemiseks, kuid ei näinud nõusoleku puudumisel tagajärjena ette tehingu tühisust. Riigikohtu poolt otsuses nr 3-2-1-170-10 avaldatud seisukoha järgi on sellisel juhul tehing tühine TsÜS § 129 lg 1 alusel, kui teise isiku nimel esindusõiguseta tehtud mitmepoolne tehing, välja arvatud juhul, kui isik, kelle nimel esindusõiguseta isik tehingu tegi, selle hiljem heaks kiidab.

Nõusolekuta tehing juhatuse liikme poolt esindatava kolmanda isikuga võidakse tühistada

Lisaks eeltoodule tuleb juhatuse liikmetel tehingute tegemisel arvestada, et juriidilise isiku nõusoleku eeldus ei piirdu üksnes juhatuse liikme, kui füüsilise isikuga tehingu tegemisel. Riigikohus on otsuses nr 3-2-1-68-06 asunud seisukohale, et juhatuse liikmel ei ole ühingu esindusõigust ainuüksi temaga sõlmitud tehingute puhul, vaid ka juhatuse liikme poolt esindatava kolmanda isikuga sõlmitavate tehingute puhul. Sõlmitud tehing on tühistatav kui tehing, mille tegemisel esindaja rikkus esindamise aluseks olevast õigussuhtest tulenevaid kohustusi ja tegi tehingu, mis oli vastuolus esindatava huvidega.

Kokkuvõtteks

Eeltoodust nähtub, et juhatuse liikme poolt ühingu nimel tehingu tegemine iseendaga või tema juhatuse liikme poolt esindatava teise juriidilise isikuga võib nõuete täitmata jätmisel kaasa tuua tehingute tühisuse või tühistamise. Seega tasub juhatuse ja ühingu huvide konflikti ohu tõusetumise korral kontrollida tehingute kehtivuse eelduseid või konsulteerida advokaadiga.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga