Kohtuvaidluse kulude kindlaksmääramise kord ei tööta

Triniti

Käesolev kirjutis on ajendatud rahulolematusest kehtiva menetluskulude kindlaksmääramise korra üle. Nimelt toimub kehtiva regulatsiooni järgi tsiviilkohtumenetluse kulude (sh advokaadikulude) kindlaksmääramine eraldi menetlusena pärast põhivaidluses tehtud kohtuotsuse jõustumist. Kehtiv regulatsioon on saanud palju negatiivset vastukaja eeskätt tänu kulude menetluse pikale kestusele. Nii ei ole harvad juhud, kus pooled vaidlevad menetluskulude põhjendatuse üle sama kaua kui kestis põhivaidlus.

Menetluskulusid lahendavad kohtunikuabid

Paraku olen üha enam olnud sunnitud tõdema, et peamiseks probleemiks ei ole menetluskulude kindlaksmääramise menetluse kestus, vaid tulemuse kvaliteet. Nimelt lahendavad menetluskulude kindlaksmääramise avaldusi üldjuhul kohtunikuabid, kes ei ole olnud asja sisulise arutamise juures. Kohtunikuabid tutvuvad alles menetluskulude kindlaksmääramise avalduse laekumisel kohtutoimiku materjalidega ja asuvad selle pinnalt hindama põhivaidluse sisu, mahtu ja keerukust. Samas puuduvad ühtsed reeglid ning seetõttu on tänane menetluskulude kindlaksmääramise praktika väga ebaühtlane.

Menetluskulude lahendite kvaliteet on ebaühtlane

Nii esitasin üle kolme aasta kestnud ja edukalt lõppenud kohtuvaidluses maakohtule avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks. Kliendile oli osutatud õigusteenust 64 töötunni ulatuses, millest vastaspoole esindaja pidas põhjendatud kuluks ca 52 töötundi ehk 80% kostja kantud menetluskuludest. Kohtunikuabi möönis menetluskulude määruses, et vaidlus oli keskmisest keerulisem ja nõudis sügavamat analüüsi, advokaat oli esitanud kliendi huvides 9 menetlusdokumenti ja osalenud 2 istungil. Samas ei lugenud kohtunikuabi põhjendatud ajakuluks 64 töötundi ega ka vastaspoole aktsepteeritud 52 töötundi, vaid üksnes 42 töötundi ehk ca 2/3 kantud õigusabikuludest. Sealjuures ei olnud määruses põhjendatud, millised menetlustoimingud ja millises ulatuses kuuluvad vähendamisele.

Samas asus maakohus teises menetluskulude kindlaksmääramise vaidluses seisukohale, et kostja kantud õigusabikulud, mille raames kulutas advokaat ainuüksi üle 25 töötunni kümneleheküljelise apellatsioonkaebuse vastuse koostamiseks, on tervikuna põhjendatud ja vajalikud. Sealjuures ei olnud määruses põhjendatud, et vaidlus oleks olnud keskmisest keerulisem või teostatud toimingud keskmisest aeganõudvamad.

Määruste vaidlustamine on raskendatud ja kulukas

Lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Seega on menetluskulude määruse vaidlustamine raskendatud. Samuti ei kuulu menetluskulude kindlaksmääramise vaidluse kulud hüvitamisele, mistõttu jäävad ka selgelt põhjendamatu menetluskulude määruse vaidlustamise kulud vaidlustanud menetlusosalise kanda. Seda enam pean oluliseks, et juba esimene menetluskulude määrus oleks seaduslik ja ei vajaks ümbervaatamist kõrgema astme kohtu poolt.

Oodata on seadusemuudatust

Justiitsministeerium saatis 2013.a suvel kooskõlastusringile seaduseelnõu, millega soovitakse muuta menetluskulude kindlaksmääramise ja väljamõistmise korda. Seaduseelnõu kohaselt kuuluksid menetluskulud reeglina kindlaksmääramisele kohtuniku poolt ja selle kohtumenetluse raames, millega kulud kaasnesid. Eelnõu annab lootust, et selle jõustumisel paraneb nii menetluskulude kindlaksmääramise kiirus kui kvaliteet. Seadusmuudatust on oodata järgmise kalendriaasta esimeses pooles.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga