Ajakirjandusel on õigus avaldada isikuandmeid, kui seda õigustab avalik huvi

Triniti

Vaidluse all oli küsimus, kas ajakirjandusel on õigus avaldada isikuandmeid ilma isiku enda nõusolekuta Börsiinvestorite Topis. Riigikohus nõustus Andmekaitse Inspektsiooni ja Äripäevaga, et ajakirjandusvabadus oleks olulisel määral pärsitud, kui meedias võiks isikuga seotud teavet töödelda ja avaldada üksnes isiku nõusolekul.

Riigikohtu otsuse näol on tegemist pretsedentlahendiga, milles sõnastatakse vähemalt neli olulist põhimõtet.

Esiteks, ajakirjandusel on ajakirjandusvabaduse olemusest tulenevalt lai otsustus-vabadus avalikku huvi puudutava teemaderingi määratlemisel. Avaliku huvi puudumist võiks sedastada näiteks juhul, kui avaldatakse eraelu detaile, mis kuidagi ei seondu avaliku huviga ega aita kaasa ühiskondlikule debatile.

Teiseks, avaliku huvi puudumise tuvastamisel peaks avalik huvi puuduma täielikult ja ilmselgelt, sest vastasel juhul saaks täitevvõim riikliku järelevalve käigus liiga suures ulatuses otsustada, millistel teemadel võib ajakirjandusväljaanne kirjutada ja millistel mitte. See moonutaks ajakirjandusvabadust.

Kolmandaks, ülekaalukas avalik huvi ei tähenda huvi kuulumist mingisse eriliselt kaitstud huvide kataloogi. Avaliku huvi ülekaalukus tuleb kindlaks teha konkreetse juhu asjaolude põhjal, võrreldes andmete avaldamise kasuks rääkivaid asjaolusid tagajärgedega, mida isikule põhjustatakse. Isiku andmete avaldamist ei õigusta pelk erahuvi ega sensatsioonijanu. Kolleegium leidis, et investori tegevus börsil ei ole selgelt eraeluline ega avalik, vaid skaala keskel asuv tegevus. Avalik huvi selle kajastamise vastu pole sedavõrd kaalukas kui nt isiku poliitilise tegevuse puhul. Teisalt aga ei toimu investeerimine inimese intiim- või privaatsfääris. Selleks astub isik ärilistesse suhetesse, mis on oma iseloomult tunduvalt avalikumad kui nt suhted lähedastega. Seejuures on tegutsemine börsil märgatavalt avalikum kui paljud muud äritegevuse valdkonnad. Kolleegium leidis, et avalik huvi Tallinna börsi toimimise, sh börsiinvestorite isikute ja nende investeeringute suuruse vastu kaalub üles börsiinvestori huvi eraelu puutumatusele.

Neljandaks, õiguste kahjustamise ülemäärasuse kohta leiab kolleegium, et andmeid kaebaja kohta esitati minimaalses mahus, teave ei asetanud kaebajat negatiivsesse valgusesse ega sisaldanud kohatuid väärtushinnanguid.

Klienti esindas vandeadvokaat Karmen Turk.