Alati polegi otsust vaja

Triniti

Osaühingu ja juhatuse liikme vaheline tehing vajab osanike nõusolekut. Äriseadustiku § 181 lg 3 kohaselt on osaühingu ja juhatuse liikme vaheline tehing tühine, kui tehinguga ei nõustunud osanikud või nõukogu, v.a juhul, kui tehing tehti igapäevases majandustegevuses kauba või teenuse turuhinna alusel.

Osanikud väljendavad oma tahet üldjuhul otsusena

Senine kohtupraktika on kujundanud seisukoha, mille kohaselt väljendavad osaühingu osanikud oma tahet osanike otsusena (vt nt Riigikohtu 20.06.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-72-13). Osanike otsus on õigusliku olemuse poolest tehing ja selle kehtivuse eelduseks on vorminõude ja formaliseeritud protseduuri järgimine. Osanikud võivad teha otsuse kolmel viisil: koosolekul, kirjaliku hääletamise ja kirjaliku ühehäälse otsusena.

Nõusoleku andmine on võimalik ka lihtkirjalikus vormis

Riigikohus on oma 16.09.2015 otsuses nr 3-2-1-74-15 asunud seisukohale, et ÄS § 181 lg 3 sõnastus ei nõua juhatuse liikme ja ühingu vahelise tehinguga nõustumise puhul osanike  otsuse vormi. Seega võib sellise nõusoleku anda ka eraldi osanike kirjalike tahteavaldustena. Lisaks võib nõusoleku tehingule anda ka hilisema heakskiiduna peale tehingu tegemist.

Mõned soovitused

Ülaltoodu valguses tuleks pöörata tähelepanu järgmisele:

  • osanike nõusolek(ud) peaksid olema sõnastatud võimalikult selgelt ja sisaldama ühemõtteliselt nii nõusoleku kui ka identifitseerima tehingu, mille kohta nõusolek antakse;
  • nõusolekut peavad väljendama kõik osanikud (otsuse korral piisab, kui nõusoleku andmise poolt on otsuse vastuvõtmiseks vajalikud hääled);
  • kui osanikuks on juriidiline isik, peab tema esindajatel olema piisav esindusõigus juriidilise isiku kui osaniku nimel nõusoleku kui tahteavalduse avaldamiseks;
  • kindlasti tuleks vaadata üle ka osaühingu põhikirja sõnastus – võimalik, et selles on juhatuse liikme ja osaühingu vahelisele tehingule nõusoleku andmiseks nähtud ette otsuse vorm või nõua anda nõusolek enne tehingu tegemist;
  • kui tehingu pooleks olev juhatuse liige on ka ise osanik, tuleb arvestada ÄS § 177 lg 1 tuleneva piiranguga – osanik ei saa üldjuhul hääletada, kui otsustatakse temaga endaga tehingu tegemist, erandiks on juhud, kui ühingul on ainult üks osanik või peale juhatuse liikme on osanikuks osaühing ise. Edasine kohtupraktika peab näitama, kas see piirang laieneb ka nõusoleku andmisele muus kui lihtkirjalikus vormis;
  • nõusoleku andmine tehinguks osaühingu ja juhatuse liikme vahel ei vabasta osanikku võimaliku vastutuse eest osaühingule või selle võlausaldajatele tekitatud kahju eest.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga