Äripäev seljatas kohtus LHV Pank ja LHV Varahaldus AS-i

Triniti

Riigikohtu määruse alusel mitte menetleda LHV Pank AS ja LHV Pensionifond AS lõppes viimaste hagimenetlus Äripäev AS vastu.
Tsiteerides Äripäeva peatoimetaja asetäitjat Aivar Hundimäge: “Info hankimine ei ole ajakirjanike jaoks sugugi alati lihtne, sest sageli poevad asjaosalised äritehingute selgitamise eest peitu põhjendusega, et tegemist on panga- või ärisaladusega. Nüüd on aga kohus jõudnud järeldusele, et panga- või ärisaladus ei saa olla ajakirjanikule takistuseks nendest tehingutest kirjutamisel, kui teema vastu on põhjendatud avalik huvi”.

Kohus eristus senisest Riigikohtu praktikast, kus avaldaja kohustuseks oli tõendada mistahes faktiväite tõelevastavus absoluutsel skaalal tõene-väär. Selline kohustus oli avaldajal igal juhul, kui kaebuse esitaja leidis, et tema kohta on avaldatud ebaõigeid faktiväiteid.

See tähendas, et mistahes puhkudel, kus avaldaja (kas isik või meediaväljaanne) ei olnud võimeline tõendama enda väidet, pidi jääma see avaldamata. Seda olenemata kaudsete tõendite ja loogilise mõtlemise argumentidest. Veelgi enam – pööramata igasugust tähelepanu ajakirjandusvabaduse argumendile ning selle sisustamisele Euroopa Inimõiguste Kohtu poolt viimase kümnendi välte.

Vaidluse all olid erinevad artiklid, mis keskendusid pangasaladusega kaitstud õigussuhtele. Äripäeva ajakirjanik Fredy-Edvin Esse oli teinud aga põhjaliku eel- ja uurimistöö vastaval temaatikal ning toimetus otsustas avaldada vägagi põhjendatud kahtlused teatud tehingute kohta.

Ringkonnakohus nõustus Äripäeva „tõenäosusele“ tuginevate argumentidega ning leidis, et faktiväite tõepärasust on võimalik hinnata ka kaudsete asjaolude põhjal, mis kinnitavad teatud asjaolude olemasolu. See annab ajakirjandusele kindluse täita enda „vahikoera“ ülesannet – sest võimaldab kajastada konfliktsituatsioone ning „hallis“ tsoonis olevaid teemasid.

Teiseks lähtus kohus selgelt justnimelt ajakirjandusvabaduse põhjendustest. Nimelt sellest, et õige on see, et ajakirjandus peab edastama õiget ja objektiivset informatsiooni, kuid teatud juhtudel ei ole võimalik ajakirjanikul tõendada otseste tõenditega kõiki asjaolusid, millele tema poolt avaldatu tugineb. Konflikti lahendamiseks kaalus kohus võlaõigusseaduses sätestatud „tõesuse tõendamise kohustust“ ning üldsuse huvi saada informatsiooni avalikkusele põhjendatult huvi pakkuval teemal. Antud juhul leidis kohus viimase olevat kaalukama õiguse.

Lisaks tunnistas kohus, et ajakirjanikul on õigus teha oma majandus- ja õigusalaste teadmiste pinnaltjäreldusi asjaolude ja seoste kohta. Senine kohtupraktika kaldus teises suunas – et iga selline järeldus kvalifitseerub (vähemalt kaudselt) faktiväiteks ning seega vajab selle tõesus tõendamist. Käesolev pretsedent otsus kinnitas, et selline ajakirjaniku enda järeldus on väärtushinnang, mis on kooskõlas tegelikkuses asetleidnud sündmustega ning ei vaja seega tõendamist ega põhjendamist.

Aivar Hundimägi on meedias välja toonud veel ühe külje kohtusaagast: “Ajakirjanike kõrval on Äripäeva kohtuvõit oluline ka väikeinvestoritele, kelle võimalused börsifirma või investeerimisfondi tegevuse kohta info saamisel on oluliselt ahtamad võrreldes börsifirma suuromanike või pensionifondi haldajatega. Väikeinvestorite jaoks ongi sõltumatuks infokanaliks ajakirjandus ning ajakirjandusel on Eestis nüüd vabamad käed finantsmaailmas toimuvate tehingute kajastamisel ja hindamisel”.

Äripäeva AS-i esindasid vandeadvokaadid Karmen Turk ja Erki Vabamets.

LOE ka:
Äripäev: Lõhmus kaotusest: olen pettunud
BBN: Äripäev victorious in district court in Äripäev vs. LHV
ERR: Aivar Hundimägi: ajakirjanduslikud vahikoerad said kindlust juurdeÄripäev sai LHV Panga ja LHV Varahalduse üle lõpliku võidu