Asutame ühingu 15 minutiga, pangakonto saab kahe nädalaga

Triniti

15. juunil 2016 võttis Riigikogu vastu seadusemuudatuse, millega võimaldatakse e-residentidel avada pangakonto kontorisse tulemata. Veidi aega tagasi tekitas rohket poleemikat kooskõlastusringile saadetud eelnõu, millega justiitsministeerium soovis ühelt poolt võimaldada Eestis registreerida ühinguid, mille juhatuse asukoht on väljaspool Eestit ning teiselt poolt sooviti teha kõikidele ühingutele kohustuslikuks tõestada oma aadressi kasutamise õigust. Samal ajal näeme praktikas seda, et välisriigi seostega äriühingule pangakonto avamine võib teatud juhtudel olla pea võimatu.

E-lahenduse kaudu tuvastatutele kehtestati ka piirangud

Kui varasemalt kehtis nõue, et pangakonto avamiseks peab isik kontoris kohapeal tuvastatud saama, siis uue seadusega lubatakse ID-kaardi ja e-residendi kaardi omanikele ka e-lahenduse (sisuliselt Skype-laadne videokõne) kaudu tuvastamist. Täpse tuvastamise korra kehtestab minister, sellist määrust veel vastu võetud ei ole. Elektrooniliselt tuvastatud isikutele laienevad ka mitmed piirangud – iga krediidiasutus võib ise igal hetkel keelduda selliselt tuvastatud isikule teenuseid osutamast ning kehtivad seadusest tulenevad ülekandelimiidid 10 000 eurot füüsilise ja 25 000 eurot juriidilise isiku puhul.

Äriühingule konto avamise praktika on erinev

Suund e-teenuste lihtsustamisele ja välismaalastele ning liikuvatele eestlastele täiendavate võimaluste pakkumisele on igati positiivne. Teisalt näitab praktika äriühingute pangakontode avamise järkjärgulist keerukamaks muutumist. Seda ilmestavad rahapesu ja terrorismi tõkestamise nõuded ning pankade üldine konservatiivsus. Mõnda aega tagasi tehtud katse ühele tavalisele Eesti ühingule Eesti pankades kontot avades näitas, et isegi toimingute praktika on väga erinev. Alates reaalsest pangatöötajaga laua taha istumisest läks esimese ülekande tegemise võimaluseni kahekümnest minutist kolme päevani. Siia lisandub täiendav kohustus edaspidi ikka ja jälle oma andmeid uuendada ning täiendavaid andmeid esitada.

Välisseosega ühingutele võib konto avamine olla isegi võimatu

Välisosalusega ja välismaalastest juhatuse liikmetega äriühingute puhul on olukord veelgi keerulisem. Sealhulgas ei ole eriti palju lihtsam, kui see välismaalane on Euroopa Liidust. Panka kontot avama või stardikontot tavakontoks vormistama minnes saadavad vastused ulatuvad pikast nimekirjast nõutud dokumentidest kuni lihtsa keeldumiseni, viimasel juhul isegi asja pikemalt süvenemata. Erinevate pankade praktika võib sealjuures kardinaalselt erineda ning muuhulgas ka ülepäeva muutuda. Tavapärane, ent suurte väliskorporatsioonide puhul päris keeruline, on vastasutatud ühingu omanike struktuuri kirjeldamine kuni tegelike kasusaajateni välja. Viimased võivad sealjuures asuda erinevates maailmajagudes ja neid võib olla palju. Keerulisemaks lähevad nõuded esitada tõendid, et samal päeval asutatud ühingul on Eestis iseseisev majandustegevus ning tihe side. Veel asutamata ühinguga lepingute sõlmimine on ju sisuliselt võimalik, kuid mitte eriti tavapärane. Ja majandustegevus ilma pangakontota on tänapäeval üsna keeruline.

Uued võimalused on küll head, kuid mõelda võiks laiemalt

Eelneva põhjal on huvitav näha, kas pangad ka reaalselt värsket võimalust üldse kasutama hakkavad. Või siis vähemalt pankade väiksemad vennad, makseasutused. Eestist eemalt juhitava äriühingu ja aadressitõendi läbimõtlematuse osas on sel aastal juba palju kirjutatud. Küll aga tundub mulle taas, et tegeleme väikeste uute võimalustega mõtlemata laiemalt. Miks ei võiks Eesti äriühingud olla esimesed, kes kinnitavad asutamisel, et nende registrikood@eesti.ee aadressile saadetud kirjad on ametlikult kätte toimetatud ning igasugune probleem aadressidega kaoks? Ning miks ei võiks ettevõtjaportaalis ühingut asutades või veel varem – e-residentsust taotledes – toimuda ka piisav isiku tuvastamine ja majanduslik sidumine, et pangad sellega edaspidi rahule jääks?

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga