Avaldati TRINITI Rail Balticu ühisettevõte uuring

Triniti

Tehnilise Järelvalve Ameti tellimusel Rail Baltic ühisettevõtte asutamise juriidilise analüüsi läbi viinud pan-Balti advokaadibüroode ühenduse TRINITI uuringu põhjal tuleks ühisettevõtte asutada võimalikult kiiresti, sest Euroopa Liidu rahastamise seisukohast on oluline esitada ühtse kasusaaja nimel abitaotlus veel enne algavat eelarveperioodi. Rahastamise osas nähakse peamise lahendusena Euroopa Ühendamise Rahastu (Connecting Europe Facility) eraldiste kasutamist koos näiteks Euroopa Investeerimispanga või Põhjamaade Investeerimispanga panustamisega.

TRINITI Tallinn (Advokaadibüroo Tamme Otsmann Ruus Vabamets) poolt projekti koordineerinud vandeadvokaat Tõnis Tamme sõnul analüüsiti Tehnilise Järelvalve Ameti kodulehel äsja avaldatud mahuka uuringu käigus mitmeid uue raudtee rajamiseks asutatava ühisettevõttega seonduvaid olulisi teemasid optimaalsest ühingustruktuurist, rahastamisest ja maksundusest kuni riigihangete läbiviimiseni. “Uuringus osales ühtekokku 8 partnerit viies riigis, kelle töö tulemusena valmis põhjalik aruanne, millele tuginedes saavad Balti riigid lõpule viia Rail Balticu ühisettevõtte asutamiseks peetavad läbirääkimised”, märkis Tamme.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi poolt analüüsi kureerinud projektijuht Miiko Perise sõnul on läbiviidud uuring kõigi Balti riikide peale ühine. “Uuring on põhjalik ja andis olulise tulemuse, rõhutades Rail Balticu projekti tarbeks ühise äriühingu asutamise vajadust”, ütles Peris. Viimane on olnud tavapärane praktika teistel sarnastel projektidel. Hetkel käivad läbirääkimised kompromissi otsimiseks ning Eesti on valmis ja avatud kompromissideks, mis viivad mõistliku funktsionaalsusega äriühingu asutamiseni. „Äriühingu peamiseks funktsiooniks on projekti praeguses arengufaasis olla Euroopa Liidu toetuse saaja“, rõhutas Peris.

Peakorteri asukoha osas ei leitud ühegi vaadeldava riigi maksu- ega seadusruumis olulisi takistusi, mis seaksid määravaid piiranguid ühisettevõtte tegutsemisvabadusele, kuid kolme Balti riigi peaministrid on mõista andnud, et poliitilise otsusena on eelistatud ühisettevõtte asutamine peakorteriga Riias.

Hetkel ei võimalda kolme riigi seadusandlused osaleda riikidel otse teistes riikides registreeritud ettevõtetes, kuid seda on võimalik lahendada vastava seadusemuudatuse või vaheühingute loomise kaudu, mis määraks lõpuks ka ühisettevõtte korporatiivse struktuuri mitmetasandilisuse ning vajaliku investeeringu omakapitali.

Ühe olulisima ettepanekuna tõi Tamme välja spetsiaalselt Rail Balticut puudutava piiriülese raudteeregulatsiooni loomise, mis keskenduks Rail Balticu raudteetaristu kasutustasude määramisele, läbilaskevõime jaotamisele, võimalike vaidluste lahendamisele ning riikidevahelise tulevase koostöö koordineerimisele. “Selline lahendus võimaldaks rahvusvahelise lepingu tasemel kaasata ka näiteks Soome ja Poola, kes on väljendanud väga aktiivset huvi Rail Balticu projektis kaasalöömise vastu”, selgitas Tamme.

Uuringu käigus analüüsiti põhilisi planeeritava Rail Baltic 1435 mm rööpmelaiusega trassi majandamise eest vastutava äriühingu asutamisega seotud majanduslikke ja juriidilisi aspekte Eesti, Läti ja Leedu võrdluses ning koostati uue ühingu asutamiseks vajalikud dokumendid. Balti riikide ülene advokaadibüroode ühendus TRINITI teostas nõustamishanke koos mitmete rahvusvaheliste koostööpartneritega – Deloitte analüüsis maksuküsimusi, Keystone Advisors teostas majandus- ja finantsanalüüsi, Innopolis analüüsis Euroopa Liidu rahastamisega seonduvat, juhtiv rahvusvaheline advokaadibüroo Norton Rose hindas Euroopa Liiduga seonduvat seadusandlust ning Poola suurim advokaadibüroo Domanski Zakrzewski Palinka panustas ülevaatega Poola raudteeseadusandlusest.

Uuring on täismahus kättesaadav Tehnilise Järelvalve Ameti kodulehel – http://tja.ee/uhisettevotte-uuring