Autost ilmajäämine ei vabasta liisingumaksetest

Triniti

Hiljutises Riigikohtu lahendis (3-2-1-12-12) selgitatakse, et kui auto oli enne liisingulepingu sõlmimist eelmiselt omanikult varastatud ja võetakse seetõttu liisingu kliendilt ära, siis ei vabasta see klienti liisingumaksete tasumise kohustusest. Kohtuotsuses öeldakse, et liisinguandjal puudub kohustus kontrollida, kas müüja on auto omanik või mitte, ning liisinguandja ei vastuta selle eest, et liisinguesemeks olnud sõiduauto müüja ei olnud selle sõiduauto omanik.

Ringkonnakohus arvas teisiti

Aste madalam kohus oli seevastu seisukohal, et liisinguandjal ei ole nõudeõigust, kuna ta ei ole täitnud oma põhikohustust – seaduse järgi on liisinguandja kohustatud omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt liisingueseme, võimaldada liisinguvõtjal seda tasu eest kastuda ning kapitalirendilepingu korral anda lepingu täitmise järel liisingueseme omand liisinguvõtjale üle.

Ringkonnakohus täpsustas, et eelnevalt nimetatud liisinguandja kohustused on vastastikused liisinguvõtja kohustusega maksta liisinguandjale selle eest tasu. Kuna liisinguandja omapoolset kohustust ei täitnud, ei pidanud enda kohustust täitma ka liisinguvõtja.

Liisinguandja annab vaid krediiti

Kuid Riigikohus selgitas, et liisinguleping on ühtlasi krediidilepinguks, mille järgi liisinguandja on üksnes krediteerija rollis. Seaduse mõtteks on tagada liisinguandjale ja liisinguvõtjale võimalikult sarnane olukord sellega, kui liisinguandja oleks toiminud üksnes laenuandjana ja auto oleks ostetud laenuga, st müügileping oleks sõlmitud otse müüja ja laenusaaja vahel ning auto panditud laenu tagamiseks.

Liisinguvõtja võimalused

Nii ei olegi liisingu kliendil liisinguandja vastu mingeid võimalusi. Tuleb maksta „surnud hobust“ kuni lepingutähtaja lõpuni. Üks võimalus liisinguvõtjal siiski on. Kuigi liisinguvõtja ei ole selles kolmnurksuhtes (müüja – liisinguandja – liisinguvõtja) auto ostjaks, näeb seadus tema huvide tasakaalustamiseks erandina ette võimaluse, et liisinguvõtja saab otse oma nimel esitada müüja vastu (liisinguandjale kuuluvaid) müügilepingu rikkumisest tekkinud nõudeid. Seega saab liisingu klient esitada lepingu rikkumisest tulenevad hüvitusnõuded sõiduauto liisinguandjale müünud isiku vastu.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga