Blogi

Eeskujulikud omavalitsused – haldusreformi ohvrid?

Teatavasti on käimasoleva haldusreformi kriitiliseks tingimuseks, et tekkivates omavalitsustes oleks reeglina vähemalt 5000 elanikku. Elanikelt väiksemad omavalitsused, mis 1. jaanuariks 2017 ei olnud vabatahtliku ühinemise teed läinud ja millele ei kohaldata ka seaduses ette nähtud erandeid, tuleb nüüd aga kellegagi Vabariigi Valitsuse algatusel ühendada. Loe edasi

Räägime Rail Balticust, aga räägime päriselt!

Rail Balticu temaatika on Eesti inforuumis juba viimased pool aastat kirglikku kõneainet pakkunud, eriti värvikaks on seisukohavõtud muutunud viimastel nädalatel. Paraku pole emotsionaalseks kiskuv dispuut loonud erinevate vaadete võrdluses eeldust mõistlikuks lahenduseks ja n-ö ühiskondlikuks kokkuleppeks nagu see tundub olevat saavutatud meie lõunanaabrite juures Lätis ja Leedus. Loe edasi

Nõukogu liige ei ole üksnes auamet, sellega kaasneb vastutus

Hea TRINITI kolleeg Sten Veidebaum tutvustas oma hiljutises blogikandes äriühingu juhatuse liikme vastutuse üldiseid põhimõtteid ja selleteemalisi uuemaid Riigikohtu seisukohti. Samas on mul viimasel ajal olnud mitmeid kokkupuuteid hoopis äriühingu nõukogu liikme vastutust puudutavate  küsimustega. Nimelt on levinud arusaam, et nõukogu liikmeks olek on hea, väheste ülesannetega ja riskivaba auamet. Käesoleva lühikese ülevaatega selgitan, et Loe edasi

Kas eraparklad hakkavad nüüd teisaldatud autosid müüma?

Riigikohus tegi hiljuti mitu otsust, milles käsitles eraparklatest autode teisaldamist. Minimaalse häälteenamusega (neli kohtunikku kolme vastu) leiti, et parklapidajal on õigus auto võla täitmise tagamiseks teisaldada. See aga tähendab, et parklapidaja peaks ühel hetkel 150 euro suuruse võla katteks auto väärtusega nt 15 000 eurot maha müüma. Loe edasi

Välismaalasele makstava töötasu nõuded leevenesid

Möödunud aasta kevadel kirjutasin välismaalaste seaduse (VMS) kavandatavatest muudatustest („Välismaalane hakkab konkureerima kohaliku töötajaga võrdsetel tingimustel“), mille kohaselt oli kavas mitmeid leevendusi Eesti tööjõupuuduses vaevlevale tööjõuturule. Praegu võib tõdeda, et mõnes osas nõuded leevenesid algselt plaanitust enamgi. Sellele vaatamata on ilmnenud ka teatud mõttes negatiivseid muutuseid. Loe edasi

Euroopa Inimõiguste Kohtusse kaebuse esitamise võlud ja valud

Tihti kuuleb kaotanud kohtumenetluse poolt lubamas, et ta kaebab Eesti Riigikohtu otsuse kindlasti Euroopasse edasi. Küll aga tuleb arvestada, et Euroopa Inimõiguste Kohtusse (edaspidi EIK) kaebuse esitamine on küllalt tülikas ja formaalne protsess, kus piisab vaid ühest pisiveast, mis maksab kogu kohtusse pöördumise õiguse. Lisaks ei ole EIK-i näol tegu nn neljanda kohtuastmega ja iga Loe edasi

Lennureisija ei saa mahajätmisel alati hüvitist

Ekslikult arvatakse, nagu oleks õhuvedajal, kes jätab reisija lennult maha, alati kohustus hüvitada reisijale tekkinud ebameeldivused ja raskused. Õhuvedajate üldine vastutus tuleneb rahvusvahelise õhuvedude reeglite ühtlustamise (Montréali) konventsioonist. Euroopa Liit, olles samuti Montréali konventsiooniga ühinenud, täpsustas Euroopa Liidu õhuvedajate kohustusi 17.02.2005 jõustunud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusega nr 295/91. Määruse kohaselt kehtivad õhuvedajatel ühtsed baaskohustused Loe edasi

Päkapikk Mirtel ja Eesti parimad advokaadid

„Issi! Kui ma suureks kasvan, tahan saada advokaadiks. Eesti parimaks advokaadiks!“ teatas väike päkapikk Mirtel ühel septembrikuu õhtul enne magama jäämist. „Mis?“ vastas isa, päkapikk Adalbert, kes vaatamata suurele armastusele oma kõige pisema ja armsama tütre vastu, oli siiski veendunud karmikäelise ja konkreetse kasvatusstiili pooldaja ning kavatses kõikidest oma lastest eeskujulikud päkapikud kasvatada. „Kust Sa Loe edasi

Sissenõudmata viiviste kajastamisest majandusaasta aruandes (vol 2)

Aastal 2012 kirjutasime oma blogis sissenõudmata viivise kajastamisest võlgniku majandusaasta aruandes. Viidatud artiklis andsime juhatuse liikmetele soovitusi võimaliku vastutuse välistamise eesmärgil teatud „ettevaatusabinõude“ rakendamiseks. Leidsime toona, et äriühingu võlgnevuste korral oleks soovitav hinnata nii viivisenõude saabumise tõenäosust iga juhtumi puhul eraldi kui ka võimaliku viivisenõude suuruse mõju äriühingu finantsseisundile tervikuna. Samas möönsime tollase kesise kohtupraktika Loe edasi