Tööde vastuvõtmisega viivitamine on mäng tulega

Triniti

Võlaõigusseaduses sätestatud töövõtulepingu mõiste kohaselt kohustub töövõtja valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse, tellija aga maksma selle eest tasu. Töövõtja kohustuseks on anda töö tellijale üle ning tellija on kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Paraku tekib praktikas sageli vaidlusi selle üle, mis hetkest saab lugeda töövõtja tööd valminuks ja vastuvõetuks ning millal ja mis ulatuses on töövõtjal õigus saada tehtud töö eest tasu.

Töö valmimist tuleb eristada töö vastuvõtmisest

Kui töövõtulepingu pooled ei ole lepingus selgesõnaliselt kokku leppinud töö vastuvõtmise tingimustes ja töövõtja tasu sissenõutavaks muutumise ajas, lähtutakse võlaõigusseaduses sätestatud korrast. Kehtiva üldregulatsiooni kohaselt muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. Samas, kui pooled on kokku leppinud töö vastuvõtmises tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Tasu maksmise kohustusele peab üldjuhul eelnema ka tellija võimalus asi üle vaadata.

Seega tuleb töövõtulepingu aluse tehtud töö valmimist selgelt eristada töö vastuvõtmisest. Nimetatud eristamine on vajalik nii töövõtja tasu sissenõutavaks muutumise kui ka töös esinevate puuduste hindamise seisukohalt. Ka Riigikohus on otsuses 3 2 1 73 10 rõhutanud töö valmimise ja vastuvõtmise eristamise vajalikkust nii töövõtja tasunõude kui ka tööde mittetähtaegse valmimisega kaasnevate võimalike sanktsioonide seisukohalt.

Ka puudustega töö võib olla vastuvõtmiseks kohustuslik

Millal tuleb lugeda töövõtulepingu alusel teostatav töö valminuks? Üldjuhul loetakse töö valminuks ja tellijale vastuvõtmiseks kohustuslikuks, kui tehtud on vajalikud tööd ja saavutatud töölepinguga seatud tulemus. Samas on nii õiguskirjanduses kui kohtupraktikas asutud seisukohale, et töö võidakse lugeda valminuks ka juhul, kui kokkulepitud tööd on küll tehtud, kuid tulemus ei vasta lepingu tingimustele.

Eeltoodust tulenevalt, kuigi sageli keelduvad tellijad töö vastuvõtmisest viidates töös esinevatele puudustele, võib teatud tingimustel tellija olla kohustatud vastu võtma ka puudustega töö. Riigikohus on nii otsustes 3-2-1-80-08 kui 3 2 1 73 10 märkinud, et hea usu põhimõttega ei oleks kooskõlas töö vastuvõtmisest keeldumine ebaoluliste puuduste esinemisel või lepingu alusel teostatust tervikuna keeldumine töö osadeks jaotamise võimaluse korral. Siiski on puudustega töö vastuvõtmisel tellijal õigus keelduda töövõtjale tasu maksmisest ulatuses, mis tõenäoliselt võiks kuluda puuduste kõrvaldamiseks ning sellega seotud kulutuste ja muu kahju hüvitamiseks.

Töö põhjendamatu vastuvõtmata jätmine võib tuua sanktsioone

Kui töö on valmis üleandmiseks, tuleb tellijal võtta see vastu. Töö põhjendamatu vastuvõtmata jätmine ei vabasta tellijat töövõtulepingust tulenevate kohustuste täitmisest. Vastupidi, kui tellija keeldub töövõtja antud mõistliku tähtaja jooksul põhjendamatult töö vastuvõtmisest, võidakse võlaõigusseaduses sätestatud korras lugeda töö vastuvõetuks. Kuna töö vastuvõetuks lugemise hetk tuvastatakse reeglina alles hilisema vaidluse käigus, võib töö põhjendamatu vastuvõtmata jätmine tuua tellijale kaasa mitmeid pöördumatuid kahjulikke tagajärgi. Nii läheb töö vastuvõetuks lugemise hetkega tellijale üle töö hävimise või kahjustumise riisiko ning töö mittevastavuse tõendamiskoormus. Samuti võib töövõtja nõuda alates töö vastuvõetuks lugemisest tellijalt viivist töövõtja tasu mittetähtaegse maksmise eest või kahju lepingulise kohustuse rikkumise eest.

Eeltoodust tulenevalt on tellija seisukohast oluline mõista, mis hetkest saab töövõtulepingu alusel teostatud tööd pidada valminuks ning millal tekib tellijal töö vastuvõtmise kohustus. Nimetatud asjaolude pinnalt tekkivate võimalike vaidluste vältimiseks soovitame töövõtulepingus võimalikult täpselt sõnastada nii töö valmimise, töö vastuvõtmise kui töövõtja tasu sissenõutavaks muutumise eeldused.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga