Delfi v Eesti: vaidlus Euroopa Inimõiguste Kohtu Suurkojas kolmandate isikute loodud sisu üle

Triniti

9. juulil 2014 kuulas Euroopa Inimõiguste Kohtu Suurkoda ära Eesti riigi ja Delfi AS seisukohad, kuidas peaksid meediaettevõtted käituma kasutajate loodud sisuga. Tegemist oli ajaloolise kohtuasjaga, sest küsimuseks on, kas kõik veebikeskkonnad, kus kasutajad saavad kommenteerida, pilte või videosid üles laadida, peavad hakkama kasutajate loodud sisu eel-modereerima.

Delfile avaldas kohtuasjas toetust ligi 70 meediaorganisatsiooni kogu maailmast, teiste hulgas ka Google, Forbes, News Corp, Thomson Reuters ning riiklikud väljaanded ja ajakirjanike ühendused. Euroopa tunnustatumaid meedia- ja väljendusvabaduse professoreid Dirk Voorhoof Genti Ülikoolist on öelnud: „Terve online-meedia ning kodanikuühiskond, kes pooldavad osalusel põhinevat avalikku diskussiooni, ootavad ärevalt Suurkoja otsust Delfi asjas. On põhjendatud loota, et Suurkoda valib jätkusuutlikuma, Euroopa standardit austava lähenemise kasutajate loodava sisu vahendajate vastutusele, väljendusvabadusele ja anonüümsusele internetis“.

„Me oleme tulnud ühiskonnast, kus kodanikuühiskond ja arvamusvabadus olid luksuskaup. Me tahame, et edaspidi ei peaks Eestis ega mujal Euroopas võitlema arvamusvabaduse eest, sest see on inimeste põhiõigus“, kommenteeris kohtuasja olulisust Delfi ja Eesti Päevalehe peatoimetaja Urmo Soonvald.

Delfi vaidlus Eesti Vabariigiga sai alguse Euroopa inimõiguste kohtusse kaebuse esitamisest 2009. aasta lõpus. 2013. aasta 10. oktoobril tegi kohus otsuse, mis võib halvata märkimisväärse osa meile kõigile omaks saanud interaktiivsest ning igaühte kaasavast arvamustest koosnevast internetist.

Õigusvaidlus sai tegelikult alguse 2006. aastal neutraalsest uudisest jäätee purunemise kohta, mida seostati Saaremaa Laevakompanii manööverdustega.

Artiklit kommenteeriti 185 korral. Delfil oli artikli ilmumise ajal kasutusel filtersüsteem roppe sõnu sisaldavate kommentaaride automaatseks eemaldamiseks ning „teata sobimatust kommentaarist”-nupp, millele vajutades sai igaüks taotleda kommentaari eemaldamist. Kuus nädalat pärast artikli avaldamist esitati Delfile advokaadi kiri, mis nimetas 20 kommentaari sobimatuks. Oluline on tähele panna, et Delfi eemaldas need 20 kommentaari viivitamatult pärast nõudekirja saamist.

Euroopa inimõiguste kohus leidis, et arvestades artikli sisu (sic!), oleks Delfi pidanud eeldama negatiivseid kommentaare ning seetõttu võtma ennetavalt tarvitusele hoolsusmeetmed vältimaks kahju tekkimist kolmandatele isikutele.

Delfi eesmärgiks on veenda kohut selles, et väljendusvabadus internetis peab sellele tegeliku sisu garanteerimiseks ulatuma ka kasutajate loodud sisu vahendajatele nagu uudisportaalid, videote ja piltide jagamise platvormid, blogid ja sotsiaalmeedia. Vastasel juhul anname riigile õiguse otsustada selle üle, mis on meile kõigile internetis kättesaadav. „Igas minutis laetakse YouTube’s ülesse 130 tundi videoid, postitatakse 40 000 korda Facebookis, avaldatakse 2000 blogi WordPress blogiplatvormil. Need numbrid tõendavad ilmekalt eel-modereerimise tegelikku võimatust“, toob vandeadvokaat Karmen Turk näite eel-modereerimise võimatusest.

9. juulil toimus istung Strasbourgis ning kohus otsustab seejärel, milline saab olema interneti tulevik. Otsust ennast saab lugeda eelduslikult 2015. aastal.

————-

Kohtuistung on nähtav kohtu kodulehel siin

Seotud lingid välismaises ajakirjanduses:

Fiancial Times (John Sunyer), The threat facing online comments, available here
Article 19, European Court strikes serious blow to free speech online, available, here;
Dirk Voorhoof, Qualification of news portal as publisher of users’ comment may have far-reaching consequences for online freedom of expression: Delfi AS v. Estonia – Strasbourg Observers, available here;
Tim Worstall, Every Website that Accepts Comments Now Has a European Problem – Forbes, available: here;
David Banks, Online comments: why websites should be worried by court ruling – The Guardian, available: here;
David Cochrane, European ruling raises questions over liability and online comment – The Irish Times, available: here;
Jennifer Garnett, European Court Finds Liability for Defamatory Comments by Anonymous Users – Harvard Journal of Law & Technology, available: here;
Karmen Turk, Delfi vs Estonia in the Court of Human Rights – Triniti legal blog, available here etc