Efektiivne õigustekst: pikk, keeruline ja “juriidilises” keeles?

Triniti

Advokaaditöös ei saa hakkama õigusarvamusi, lepinguid ja muid kirjutisi koostamata ning kirjutamise kvaliteedist sõltub õigusabi kvaliteet. Käesolev kanne põhineb muuhulgas USAs advokaadina tegutsenud Michael Gallagher’i poolt läbi viidud koolitusel „Õigusarvamuste koostamine“. Kuigi osa alltoodud materjalist on valdkonnaspetsiifiline, siis paljuski on see laiendatav ärialasele kirjutamisele tervikuna.

Õigusvaldkonda iseloomustab tänapäeval tekstide kohati uskumatult suur maht ja tänapäeva Eesti advokaadid on ühe riigikohtuniku hinnangul enam mitte „kõnepidajad“, vaid „kirjutajad“. Seetõttu on arusaadav eesmärk muuta õigusdokumendid kvaliteetsemaks ning nende koostamise protsess efektiivsemaks.

Teoorias on õigusprobleemi lahendamine taandatav järelduste tegemisele, rakendades õigusnorme konkreetse juhtumi asjaoludele. Esmapilgul ei tundu see ju kuigi keeruline. Siiski ei ole asi enam nii selge, kui küsida, millest alustada: kas analüüsida õigust (teadmata kõiki asjaolusid, mis võib-olla alles tuleb välja selgitada), või kaevuda sügavuti faktide maailma, teadmata, millised neist võivad üldse õiguse seisukohast tähendust omada. Ühest vastust ei ole, aga üldjuhul puudub mõte töötada läbi kliendilt saadud mahukat materjali teadmata, mis küsimusele täpselt vastust otsitakse. Selline teguviis ei anna tingimata tunnistust usinusest, vaid ebaefektiivsusest.

Lähtekohaks on õigusarvamuse (õigusdokumendi) veenvus, kui kõige olulisem kriteerium. Advokaadi mistahes järeldused (isegi siis, kui neile lisatakse värvikad omandussõnad) ei ole veenvad iseenesest, veenvuse annab argumentatsioon, mis õigust ja reaalset juhtumit põhjendatult seostab. Kriitilises õiguslikus argumentatsioonis ei ole miski „ilmne“ või „vastuvaidlematu“ iseenesest. Värvikad omadussõnad ei asenda põhjendusi.

Õigusarvamuste koostamine ja õiguslik analüüs on:

  • Lihtsustav: eraldatakse oluline, liigne heidetakse kõrvale;
  • Struktureeritud: policy, normid, faktid, järeldused;
  • Funktsionaalne: eesmärk on veenda, nt klienti teatud õiguslikus küsimuses antud vastuse osas. Veenev on tekst, mis on arusaadav – mida lihtsam, seda veenvam.

Teksti koostamise jaoks tähendab lihtsus lühikesi ja selge tähendusega, mitte pikki ja mitmekordselt põimitud lauseid. Iga järgnev lause seostub eelnevaga ja arendab seda edasi.

Võimalusi lühemaks ja täpsemaks väljendumiseks pakub ka parem keelekasutus. Just nn ametlik keel sisaldab tihtipeale pikki, kohmakaid keelendeid, samuti nn tühje sõnu, mille võib kohe tekstist eemaldada, ilma et mõte vähimalgi määral kaotaks. Viimaste osas näiteks:

  • Kostja poolt esitatud argumendid -> Kostja esitatud argumendid
  • Käesolevaga teatame Teile, et … -> Teatame Teile, et …

Õigustekst jääb sageli pikaks ja keeruliseks, kuna ei leita piisavalt aega kõige olulisema vähem olulisest eraldamiseks.

Dokumentide arusaadavus ja maht kannatab (suureneb), sh kordusi põhjustab asjaolu, et kirjutajad ei kavanda oma tekste piisavalt. Mõned alustavad sõna otseses mõttes pöördumisest „Lugupeetud …“, kirjutavad järjest ega peatu enne, kui rida „Lugupidamisega“ ja allkirjastaja nimi on paika saanud.

Üheks võimaluseks nende probleemide vältimiseks on alustada struktuurist, panna paika põhiteemade/argumentide koht dokumendis ning alles siis alustada igas alammoodulis detailsemat teemaarendust. Õigusliku teksti üheks kvaliteedi kriteeriumiks on, kas tekst tervikuna ja iga selle osa eraldi arvestab, kellele ja milleks kirjutatakse ning on rakendatud kirjutise eesmärgi teenistusse.

Nagu näha, nõuab õiguslik analüüs ja kirjutamine enamat, kui lihtsalt seaduse ja selle rakenduspraktika tundmist. Midagi revolutsioonilist ülaltoodus iseenesest ei ole, aga lihtsad asjad kipuvad tihti ununema.

Kokkuvõttes võib igaüks ise otsustada, kas õigusliku teksti kvaliteeti tõestab selle suur maht, keerukus (sh bürokraatlik ja „juriidiline“ sõnakasutus), või vastupidi.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga