Ekspedeerija vastutusest kauba meretranspordil

Triniti
“But one man of her crew alive,
What put to sea with seventy-five.”
R. L. Stevenson

Meresõit ei ole tänapäeval enam kindlasti sedavõrd ohtlikuks tegevuseks kui ajalooliselt, kuid kaupade transport merd mööda on olemuslikult siiski riskantsem võrreldes teiste transpordiliikidega. Võimalusega, et veetav kaup rikneb või suisa hävineb, tuleb arvestada. Enamus meritsi veost korraldatud ekspedeerijate vahendusel. Seega on küsimus, kes vastutab kauba kahjustamise eest mereveo korral igati õigustatud.

Kokkuvõtlikult, hävinud kauba kulud peab kandma veo tellija ise, sest ekspedeerija vastutus on oluliselt piiratud. Järelikult peaks kauba meritsi vedamisel pöörama olulist tähelepanu riskide vähendamisele. Üheks selliseks võimaluseks on kindlasti kauba kindlustamine.

Ekspedeerimisleping

  • Ekspedeerimislepinguga kohustub üks isik (ekspedeerija) korraldama veose vedamise teise isiku (saatja) arvel, saatja aga kohustub maksma ekspedeerijale tasu.

Vastutuse alused

  • veose kaotsiminekust või kahjustumisest tekkinud kahju hüvitatakse ekspedeerija poolt kaubaveolepingu vastutuse sätete aluse (VÕS § 861 lg 1)

Ekspedeerija vastutus veose kadumise või kahjustamise eest

  • Transpordil maismaal:
    • Üldreegel, et ekspedeerija on kohustatud hüvitama kauba väärtuse või väärtuse vähenemise
    • NB! Hüvitise piirmääraks on 8,33 SDR-i (ca 9 eurot) iga kaotsi läinud või kahjustatud veose kilo eest

Vastutus transpordil meritsi

  • Kauba veol meritsi on vastutus reguleeritud teisiti, kui maismaal toimuva vedamise puhul.
  • Juhul, kui ekspedeerija korraldab kauba meritsi vedu, ei kohaldata VÕS-i ja kaubaveolepingu sätteid, vaid kaubandusliku meresõidu seadust (Riigikohtu lahend 3-2-1-56-05 p 29)
  • Üldreeglina ekspedeerija vastutab kaduma läinud kauba eest, AGA:
  • Vedaja ei vastuta kahju eest, kui ta tõendab, et see on tekkinud:
    1) kapteni, meeskonnaliikme või lootsi teo või tegevusetuse tulemusena laeva juhtimisel;
    2) laev ei olnud reisi alustamise hetkel merekõlblik või lastiveokõlblik ja vedaja ei saanud temalt oodatava hoolsuse rakendamisel seda asjaolu avastada;
    3) seetõttu, et laev kaotas merekõlblikkuse või lastiveokõlblikkuse reisi kestel;
    4) tulekahju tagajärjel, välja arvatud juhul, kui tulekahju põhjustas kapteni, meeskonnaliikme või laeva teenistuses oleva ja laeva majandamisse kaasatud muu isiku tegu või tegevusetus;
    5) mereõnnetuse, sõja, avaliku võimu tegevuse, karantiini ja rahutuste tagajärjel;
    6) laeva arestimise tagajärjel;
    7) streigi tagajärjel;
    8) saatja või kauba omaniku või nende agentide või esindajate teo või tegevusetuse tulemusena.
  • Seega ekspedeerija vastutab reaalsuses vaid väga harvadel juhtudel
  • Lisaks rakenduvad seaduse järgsed vastutuse piirmäärad, kui mereveokirjas ei ole andmeid veose väärtuse ja liigi kohta

Haagi-Visby reeglite kohaldamine

  • Haagi-Visby reeglid on rahvusvaheliste merevedude korral kasutatavate reeglite kogumik, mida kasutatakse tihtilugu poolte kokkuleppel
  • Haagi-Visby reeglid on kohati veelgi vedaja/ekspediitori sõbralikumad. Sellest tulenevalt ei ole neid reegleid alati Eestis võimalik kasutada, kuna kaubandusliku meresõidu seaduse § 37 keelab vedaja vastutust kergendavad kokkulepped

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga