Ohtlikud erinevused otsuste vastuvõtmise vormis

Triniti

Täna kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb otsuste vastuvõtmiseks vajalik hääleenamus põhikirjas eraldi kokku leppida nii puhuks, kui otsustamine toimub osanike koosolekul, kui ka puhuks, kui otsustamine toimub ilma koosolekut kokku kutsumata ehk näiteks e-kirja teel. On see aga normaalne? Analüüsime pisut.

Seaduses erinevad hääletusprotseduurid

Äriseadustik räägib tõesti kahest erinevast hääleenamuse nõudest, öeldes, et osanike otsus on vastu võetud, kui selle poolt antakse üle poole osanike koosolekul esindatud häältest, kui seaduses või põhikirjas ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet. Kui aga otsus tehakse koosolekut kokku kutsumata, on otsus vastu võetud, kui selle poolt on antud üle poole osanike häältest, kui seaduses või põhikirjas ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet.

Paneme end aga ettevõtjate olukorda ja analüüsime kohtupraktikat elulise näite abil. Kaks äripartnerit jagavad osalused suhtega 70/30. Firmat luues lepitakse kokku, et teeme nii, et otsused loetakse vastuvõetuks siis, kui otsuse poolt hääletavad mõlemad osanikud ehk otsus loetakse vastuvõetuks, kui selle poolt antakse 100% osanike häältest. Põhikirja lülitatakse see kokkulepe läbi järgmise sõnastuse: „Osanike otsus on vastu võetud, kui selle poolt antakse 100% koosolekul esindatud häältest“.

Kõik tundub just nagu selge ja peaks olema kindlus, et ilma vähemusosaniku nõusolekuta ei saa otsuseid vastu võtta.

Põhikirjas tuleb mõlemad otsustuskorrad reguleerida

Samas ütleb tänane kohtupraktika, et koosolekul otsuste vastuvõtmiseks kokku lepitud vajalik hääleenamuse nõue ei kohaldu juhul, kui otsus võetakse vastu ilma koosolekut kokku kutsumata ehk näiteks e-kirja teel. Kui põhikirjas ei ole eraldi reguleeritud, et 100%-line hääleenamuse nõue kohaldub ka juhul, kui otsuse vastuvõtmine toimub ilma koosolekut kokkukutsumata, siis kohaldub üldine seadusest tulenev hääleenamuse nõue ehk poolthäälteenamus. Nii tekib olukord, kus sõltuvalt otsuse vastuvõtmise korrast kehtib kas üks või teine hääleenamuse nõue. Meie näites saab suurosanik sellisel juhul e-kirja teel korraldatud hääletuse puhul otsuse vastu võtta ilma väikeosanikuta.

Teisalt on Riigikohus öelnud, et vähemalt üldjuhul ei tohiks hääletamise viis oluliselt mõjutada hääletustulemust ja et tagada tuleks, et osaühingu juhatus või osanik ei saaks hääletusprotseduuri kuritarvitades saavutada endale meelepärast otsust. Samas olen veendunud, et täna kehtib oluliselt rohkem selliseid põhikirju, kus hääleenamust ei ole erineva otsustuskorra puhuks eraldi reguleeritud, kui neid, milles see nii on.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga