Eratee kasutamisel tuleb hüvitada omanikule vähemalt tee korrashoiu kulutused

Triniti

Asjaõigusseaduse § 156 lg 1 kohaselt on omanikul, kelle kinnisasjale puudub vajalik juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt või kinnisasja eraldi seisvalt osalt (nn lahusmaatükilt), õigus nõuda juurdepääsu üle võõra kinnisasja. Juurdepääsu asukoht, kasutamise tähtaeg ja tasu määratakse kinnistuomanike kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, määrab juurdepääsu ja selle kasutamise tasu kohus, võttes arvesse koormatud kinnisasja omaniku huve.

Praktikas on tekitanud vaidlusi juurdepääsu eest koormatud kinnistule makstava tasu suuruse määramise viisid.

Kohtupraktika on asunud seisukohale, et asjaõigusseaduse § 156 lõikes 1 mainitud juurdepääsu asukoha, tähtaja ja tasu suuruse määramine on kohtu diskretsiooniotsus. Kohtul on õigus määrata tasu kaaludes juurdepääsu viisi (nt olemasolev tee või rajatav tee, lubatud liiklusvahendid jne), juurdepääsu talumise ja kasutamisega seotud kulutusi, varasemaid kasutamise tavasid, juurdepääsu koormavust jm asjas olulisi asjaolusid (Riigikohtu 27.09.2005. a. otsus nr 3-2-1-85-05). Juurdepääsu tasu arvestamisel tunnustab kohtupraktika kahte meetodit:

  • esiteks koormatud kinnisasja väärtuse vähenemise alusel (s.o. kui väheneb juurdepääsutee olemasolu tõttu koormatud kinnisasja turuväärtus, vt nt Riigikohtu 27.05.2008. a. otsus  tsiviilasjas nr 3-2-1-47-08);
  • teiseks hüvitisena teeseaduse § 37 lõike 3 alusel eratee juurdepääsuks kasutamise kulude katteks (Riigikohtu 7.06.2011. a. kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-44-11).

Seni on selgusetuks on jäänud, millisest meetodist lähtuda eelisjärjekorras, seda eriti olukorras, kus üks pooltest nõuab juurdepääsutasu määramist kinnisasja väärtuse vähenemise alusel ja teine üksnes juurdepääsutee eeldatavate hoolduskulude alusel.

Teeseaduse § 52 ja § 33 lg 8 kohaselt on eratee omanikul õigus omal äranägemisel otsustada, kes võivad talle kuuluvat (tee)maad kasutada. Tasuta tuleb võimaldada eratee kasutamist üldjuhul üksnes alarmsõidukitel, kaitseväe sõidukitel eriolukorras või sõjaseisukorra ajal ning juhul, kui avalikult kasutatav tee on avarii või loodusõnnetuse tagajärgede likvideerimiseks suletud. Teeseaduse kohaselt on eratee omanikul terve rida kohustusi seoses teehoiu tagamise, liiklusohutuse, keskkonnanõuete täitmisega jne. ning ka õigus nõuda eratee kasutamisega seotud kulude hüvitamist. Asjaõigusseaduse §-st 156 tuleneva juurdepääsu võimaldamise kohustuse talumisega ja selle eest tasu saamisega eratee omanik teeseadusest tulenevate kohustuste täitmisest ei vabane.

Selle põhjendusega on Riigikohus asunud tsiviilasjas nr 3-2-1-90-11 tehtud kohtuotsuses seisukohale, et eratee omanik, kes peab AÕS § 156 alusel lubama teiste kinnistute omanikel kasutada oma erateed juurdepääsuks avalikult kasutatavale teele, võib esmajärjekorras ja miinimumina nõuda hüvitist teeseaduse §-s 37 lg 3 alusel teega seotud nõuete täitmise kulude eest. Hüvitist koormatud kinnisasja turuväärtuse vähenemise eest on õigus nõuda ulatuses, milles see ületab juurepääsutee nõuetekohase hooldamise kulusid.

6 responses to “Eratee kasutamisel tuleb hüvitada omanikule vähemalt tee korrashoiu kulutused”

  1. Piret Lee ütleb:

    Tere,

    saan aru et eratee kasutamisel tuleb omanikule tasuda tee korrashoiuks vajaminev.
    Kuidas oleks ettevõtjal õigem käituda sellises situatsioonis? Erateed mööda pääsevad oma territooriumile elemurajooni krundiomanikud. Selge on, et need kes seda igapäevaselt kasutavad, tasuvad lisaks hooldusele ka kasutamise eest. Aga kuidas käituda krundiomanikega, kes ei käi üldse oma kinnistul. Kas on õigus neilt inimestelt tasu küsida kasutamise eest?

  2. torv ütleb:

    Tere,

    Tänan huvitava küsimuse eest!

    Ma saan Teie küsimusest aru, et segadust tekitab teeseaduses mõiste “kasutama”, s.o. osa elamukruntide omanikest erateed praegu oma krundile juurdepääsuks tegelikkuses ei kasuta.

    Lisan siia omakorda eelduse, et selliste elamukruntide omanikel puudub alternatiivne juurdepääs oma kinnistustele
    (s.o. neil on igal juhul vaja Teie kinnistul asuvat teed kasutada, kui neil tekib soov oma krundile pääseda).

    Riigikohtu tsiviilkolleegium on oma 16.10.2011. a. otsuses nr 3-2-1-90-11 leidnud m.h., et

    “12. Juurdepääsutasu suuruse määramisel AÕS § 156 lg 1 ja TeeS § 37 lg 3 järgi tuleb arvestada eelkõige teeseaduses sätestatud tee omaniku kohustuse täitmiseks vaja minevaid kulutusi. Näiteks peab teel olema TeeS § 10 lg 1 järgi võimalik ohutult liigelda ja tee peab vastama tee seisundi nõuetele. Eratee omanik korraldab TeeS § 25 lg 4 järgi tema omandis oleval teel teehoidu ja on kohustatud looma tingimused ohutuks liiklemiseks tema teel. Teetööde tehnoloogia ja kvaliteet peavad TeeS § 30 lg 1 järgi vastama liiklusohutus- ja keskkonnakaitse- ning tee seisundi kohta esitatavatele nõuetele. Teeseadusest ei tulene, et teeomanik vabaneb nendest kohustustest, kui tal on kohustus taluda kõrvalkinnistu omaniku juurdepääsuõigust ja õigus nõuda selle eest tasu AÕS § 156 lg 1 alusel. Eratee omaniku tasunõuet juurdepääsu taotlenud tee kasutaja vastu tee kasutamise eest ei välista asjaolu, et tema ja/või mõni muu isik kasutab sama teed. Sellisel juhul tuleb tee kasutamise tasu arvestamisel võtta arvesse iga isiku osa tee kasutamisel, kusjuures neid osasid tuleb eelduslikult pidada võrdseteks. Kolleegium leiab, et eratee omanik, kes peab AÕS § 156 lg 1 järgi lubama teed kasutada teisel isikul, võib nõuda hüvitist teise isiku teekasutuse tõttu kinnistu turuväärtuse vähenemise eest vaid ulatuses, milles see on suurem TeeS § 37 lg 3 järgi arvestatavast hüvitisest.”

    Seega eelduslikult tuleks hüvitise ja juurdepääsutasu määramisel lähtuda sellest, et kõik kinnistuomanikud, kellel pole muud juurdepääsu oma kinnistule peale Teie kinnistul asuva eratee, kasutavad seda erateed võrdselt (vähemalt on neil selleks soovi korral võrdne võimalus). Vaidluse korral tuleks kinnistuomanikel kohtule tõendada, et see ei ole nii ning kulud ja tasu tuleks jaotada tee kasutajate vahel mingil muul alusel (nt raskeveokite kasutamine, liiklemine talvel jm).

    Soovitav on sõlmida kõigi eratee kasutajatega (tee)servituudi kasutamise leping, milles leppida kokku ka tee kasutamisega seotud kulude hüvitamise ja
    juurdepääsutasu maksmise põhimõtted.

    Lugupidamisega

    Sten Veidebaum
    Vandeadvokaat

  3. Martin ütleb:

    Tere
    Mul on käsil vaidlus teeomanikuga(tee kuulub MTÜ-le) just kasutamise tasu osas. Me ei jõua kuidagi kokkuleppele,kuna minu kulupõhised arvutused (kasutatud mõlema artikli metoodika summat) on oluliselt väiksemad kui teeomanik seda soovib. Omanik on otsustanud pöörduda kohtusse ja tee kasutamise tasu tagantärele sisse nõuda, kuna vaidlus on kestnud juba mõned aastad. Omanik tugineb paari aasta tagusele MTÜ üldkoosoleku otsusele kus on määratud tee kasutamise tasu, mille maksmisega ma olen nõus aga makse suurusega pole nõustunud. Küsimus kas kohus võib tasu määrata ka tagantjärele või algab hüvitise maksmine lahendi saavutamise hetkest? Lisaks on õhus ähvardus, et omanik hakkab piirama minu külaliste liikumist. Mind kaitseb minu kasuks MTÜ teele seatud servituut.
    Kas omanikul on nõus piirata minuga seotud inimeste liikumist.

    • torv ütleb:

      Tere,

      Tee kasutamise tasu vaidlused on unikaalsed, Teie vaidluse asjaolusid teadmata on raske hinnangut anda.

      Juurdepääsu kasutamise tasu on kohtu diskretsiooniotsus, kuid kohus peaks ka ise õiglase tasu määramiseks vajalike tõendeid koguma (vt ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 16.01.2013. a. kohtuotsust nr 3-2-1-170-12).
      Seadus ei näe ette piirangut tasu väljamõistmiseks tagasiulatuvalt. Teeniva kinnisasja omanik peaks siiski olema suuteline tee kasutamisega seotud kulusid või oma kinnistu väärtuse vähenemist tõendama, omanikust MTÜ üldkoosoleku otsus ei pruugi neil asjaoludel põhineda.

      Õigus piirata Teie külaliste liikumist sõltub eelkõige teenivale kinnisasjale Teie kinnisasja kasuks seatud servituudi sisust.

      Tervitustega
      Sten Veidebaum
      Vandeadvokaat

  4. Vaits ütleb:

    Kas tee omanik, saades minult raha tee kasutamise eest, peab minule väljastama vastava dokumendi või kviitungi saadud raha osas ja kas maksude maksmine ka kuulub seda laadi tulude eest.
    Ette tänades vastuse eest.

    • torv ütleb:

      Tere,

      Täname küsimuse eest!

      Võlaõigusseaduse § 95 kohaselt peab võlausaldaja kohustuse täitmise vastuvõtmisel andma võlgnikule tema nõudel kohustuse täitmise vastuvõtmise kohta kirjaliku tõendi (täitmise kviitung).

      Maksustamise seisukohalt on oluline eelkõige maksustamine tulumaksuga.
      Üldjuhul kuulub tulumaksuga maksustamisele igasugune tulu, s.h. tulu kinnis- või vallasvara või selle osa üürile või rendile andmisest, tasu hoonestusõiguse seadmise või kinnisasja ostueesõigusega, kasutusvaldusega, isikliku kasutusõigusega või servituudiga koormamise eest (vt TuMS § 16), v.a. seaduses loetletud erandid.

      Tervitustega
      Sten Veidebaum
      Vandeadvokaat

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga