Euroopa täitekorraldus – abiks kohtulahendi täitmisel välisriigis

Triniti

Kui kohtulahend on käes, siis selle täitmiseks ja võlgnevuse kättesaamiseks teisest EL liikmesriigist peab reeglina taotlema kohtulahendi tunnustamist liikmesriigis, kus toimub täitmine (so võlgniku elu-/asukohas või vara asukohas). Tegemist on kuluka ja aeganõudva protsessiga ning nii mõnelgi juhul võivad täiendavad kulud õigusabile, lõivudele, dokumentide tõlkimisele ja kättetoimetamisele osutuda ebamõistlikeks võrreldes nõude suurusega. Samas on enam kui 90 % juhtudest tegemist üksnes formaalsusega.

Välisriigi kohtulahendi tunnustamise „vaheetapi“ võimaldab ära jätta Euroopa täitekorraldus (1). Euroopa täitekorraldusi väljastavad kohtud juba alates 2005. aasta oktoobrist, kuid nähtub, et teadlikkus sellisest abinõust on kogu Euroopas äärmiselt väike (üksnes 6 % elanikkonnast on abinõust kuulnud).

Mis on Euroopa täitekorraldus?

Euroopa täitekorraldus on tõend, mis võimaldab välisriigi kohtulahendi (sh kohtuliku kompromissi) vaba ringlemise Euroopa Liidus, ilma vajaduseta taotleda vastava lahendi tunnustamist teises liikmesriigis. Seda läheb vaja siis, kui soovitakse ühes liikmesriigis tehtud kohtulahendit täita teises liikmesriigis. Praktikas on see tõhus ka juhul, kui võlgnik vahepeal elu-/asukohta vahetab või vara ühest liikmesriigist teise ümber paigutab, st ühe ja sama Euroopa täitekorralduse tõendiga saab täitemenetluse algatada igas liikmesriigis. Lisaks kohtulahendile (sh kohtulikule kompromissile) saab Euroopa täitekorraldust taotleda ka ametlike juriidiliste dokumentide täitmiseks.

Millal saab taotleda?

Euroopa täitekorraldust saab taotleda tsiviil- ja kaubandusasjades (2) rahaliste „vaidlustamata nõuete“ korral. Nõue on vaidlustamata, kui:

  • Võlgnik on selgesõnaliselt nõude õigeks võtnud või on sõlmitud kohtulik kompromiss;
  • Võlgnik ei ole nõudele vastuväiteid esitanud või ei ole ilmunud kohtuistungile ning kohus on teinud tagaseljaotsuse;
  • Kohus on väljastanud maksekäsukiirmenetluses maksekäsu;
  • Võlgnik on oma nõusolekut selgesõnaliselt ametlikus juriidilises dokumendis väljendanud (nt notariaalselt tõestatud kokkulepe, mis näeb ette võlgniku kohustuse alluda kohesele sundtäitmisele).

Praktikas on vaidlustamata nõuete arv ning Euroopa täitekorralduse kohaldamisala siiski täiesti arvestatav. Võib eeldada, et ka väiksemate piiriüleste kohtuvaidluste korral, mil piirülese kohtumenetlusega kaasnevad suuremad menetluskulud (välisriigi õiguse ja kohtumenetluse reeglite teadmatus, keelebarjäär ja reeglina suuremad õigusabikulud) jäetakse enam nõudeid vaidlustamata.

Kuidas taotleda?

  • Euroopa täitekorralduse tõendi väljastamise taotluse saab esitada pärast kohtulahendi tegemist igal ajal, võttes arvesse, et kohtulahend peab olema täitmisele pööratav (nt viivitamata täidetav);
  • Taotlus tuleb esitada kohtule, kes vaidluse sisuliselt lahendas. Avaldust põhjendama ei pea. Eestis väljastab Euroopa täidekorralduse tõendi vaidluse lahendanud maakohus, tõendi väljastamise riigilõiv on 25 eurot (e-toimiku kaudu avalduse esitamisel 10 eurot);
  • Kohus kontrollib Euroopa täitekorralduse väljastamisel kohtualluvuse (tarbijalepingute, kindlustus- ja kinnisasjadega seotud vaidluste kohtualluvuse reeglite) ja teiste miinimumnõuete (3) järgimist ning väljastab Euroopa täitekorralduse tõendi tüüpvormil.

Euroopa täitekorralduse tõend (vajadusel ka selle tõlge) ja kohtulahend tuleb edastada pädevale täiteasutusele liikmesriigis, kus täitmine toimub. Täitemenetlus viiakse seejärel läbi juba vastava liikmesriigi siseriikliku õiguse kohaselt.


(1) Euroopa Parlamendi ja Nõukogu Määrus (EÜ) nr 805/2004, 21. aprill 2004, millega luuakse Euroopa täitekorraldus vaidlustamata nõuete kohta.
(2) Vt Euroopa täitekorralduse kohaldamisala ja kohaldamisalast väljajäävate tsiviil- ja kaubandusasjade kohta Euroopa täitekorralduse määruse artiklit 2.
(3) Vt kohtualluvuse ja miinimumnõuete kohta Euroopa täitekorralduse määruse artiklid 12-19.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga