Garantii andja võib erandjuhul nõudele vastu vaielda

Triniti

Käendus ja garantii on võlaõigusseaduses sätestatud isiklike tagatiste põhiliigid, mille peamiseks ühiseks tunnuseks on, et kohustuse täitmise eest vastutab lisaks kohustatud isikule (võlgnik) ka kolmas isik tagatise andja näol. Kuna majandus- ja kutsetegevuses võidakse tagatisena kohaldada nii käendust kui garantiid, tuleb mõista nende tagatiste erinevusi. Üheks eristamise kriteeriumiks on tagatise andja vastuväidete esitamise õigus.

Garantii andja vastuväited on piiratud

Käendus on lahutamatult seotud tagatava kohustusega. See tähendab üldistatult, et põhilepingu mittekehtivuse korral ei ole kehtivad ka käendaja kohustused. Samuti võib käendaja esitada  võlausaldaja vastu nii käenduslepingust kui põhilepingust tulenevaid vastuväiteid. Garantii kehtivus seevastu ei sõltu põhikohustusest ning nõudegarantiist tuleneva nõude maksmapaneku eeldused sätestab vaid garantiileping. Seetõttu võib võlaõigusseaduse kohaselt garantii andja võlausaldaja vastu esitada üksnes garantiist endast tulenevaid vastuväiteid.

Kuna garantiileping võimaldab, erinevalt käenduslepingust, nõude rahuldamist sõltumatult tagatava põhikohustuse kehtivusest, annab see võlausaldajale võimaluse esitada garantii andjate vastu ka põhjendamatuid ja isegi pahatahtlikke nõudeid. Seni on garantii andja võimalused sellistele nõuetele vastu vaielda olnud väga piiratud ja garantii andja pidi kohustustest vabanemiseks pöörduma kohtusse. Nii sedastas Riigikohus 2008.a otsuses nr 3‑2‑1-89-08, et kui garantiiga tagatavat kohustust ei olnud või see langes hiljem ära, on garantii andjal õigus esitada alusetust rikastumisest tulenev hagi.

Garantii andja võib erandjuhul esitada õiguste kuritarvitamise vastuväite

Garantii andja positsiooni parandas oluliselt hiljutine Riigikohtu otsus nr 3-2-1-49-12. Kohtukolleegium leidis, et alati ei pea garantii andja esitama oma kohustustest vabanemiseks hagi. Erandjuhtudel on garantii andjal võimalik vabaneda oma kohustuse täitmisest esitades võlausaldajale õiguste kuritarvitamise vastuväite. Nimelt ei tohi garantiiga soodustatud isik kasutada oma õiguslikku positsiooni pahatahtlikult selleks, et saada endale varalist eelist, mis talle ei kuulu. Üksnes nõudegarantiile tuginemine ei ole lubatud juhul, kui see tähendaks õiguste kuritarvitamist ning rikuks heas usus käitumise põhimõtet.

Samas rõhutas kohtukolleegium, et võlausaldaja õiguste kuritarvitamine peab olema selgelt äratuntav ja kindlaks tehtav. See tähendab, et õiguste kuritarvitamise vastuväidet võib põhistada eeskätt jõustunud kohtulahendiga või kokkuleppega võlasuhte lõppemise kohta. Tõendid, mis tekitavad kahtlusi või nõuavad täiendavat hindamist, ei sobi õiguste kuritarvitamise vastuväite põhistamiseks.

Viidatud kohtulahendiga on Riigikohus märkimisväärselt piiranud garantiilepingust tulenevate nõuete tingimusteta täitmist. Kuigi Riigikohtu seisukohad ühtivad paljuski nii õigusteadlaste seisukohtadega kui ka rahvusvahelise praktikaga, tuleb õiguskindluse seisukohast loota, et garantii andja vastuväidete esitamise õigus jääb erandlikuks ning garantiid on ka edaspidi põhikohustusest sõltumatud.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga