Google AdWords kohtuasjale läbi portaalipidaja silmade…

Triniti

23.03.2010 jõustus Euroopa Kohtu otsus nn Google AdWords kohtuasjas (liidetud kohtuasjad nr C-236/08, C-237/08 ja C-238/08). Meedias on kohtulahend saanud omajagu tähelepanu. Kajastust on aga peaasjalikult jagunud lahendile selle kaubamärgiõiguslikust aspektist.

Autori hinnangul on meedias osa lahendist jäänud vaeslapse rolli. Nimelt on tegemist esimese Euroopa Kohtu lahendiga, mis tõlgendab teabe talletaja vastutuse küsimusi e-kaubanduse direktiivi artikkel 14 mõttes (s.o. infoühiskonna teenuse seaduse § 10 lg-t 1).

Mis loom on teabe talletaja?

Maakeeli on teabe talletaja isik, kes talletab alaliselt mistahes teise isiku informatsiooni ja materjali. Teabe talletajaks on nii traditsioonilisemas hosting mõiste alla kuuluvad veebimajutuse teenuse pakkujad (serveriruumi pakkumine veebilehtede tarbeks) kui ka kolmandate isikute materjali talletajad (nt internetifoorumid, jututoad, kommenteerimise võimaluse pakkujad).

Milline on teabe talletaja vastutus?

E-kaubanduse direktiivi artikkel 14 kohaselt ei vastuta teabe talletaja kasutaja taotluse põhjal talletatava teabe sisu eest juhul, kui:

  • teabe talletaja ei tea ebaseaduslikust materjalist ning
  • ebaseaduslikkusest teadlikuks saades kõrvaldab ta kohe selle teabe

Lisaks hinnatakse:

  • teabe talletaja saadavat kasu rikkumisest
  • ning tema õigust ja võimet kontrollida talletatavat teavet.

Sarnased sätted sisalduvad nii Eesti infoühiskonna teenuse seaduses, Inglismaa laimuseaduses (Defamation Act), Prantsuse Digitaalse ühiskonna konfidentsiaalsuse seaduses (LCEN) kui Saksamaa telemeedia seaduses (TMG). Siiski on kohtud neis riikides asunud erinevatele seisukohtadele, millal tekib teabe talletaja vastutus, nt:

  • 13.05.2009 Prantsusmaa Pariisi ja 22.05.2009 Inglismaa kohus tõdesid asjas L’óreal v eBay, et kui teabe talletaja täidab need ülalnimetatud tingimused, vabaneb ta vastutusest;
  • Saksamaa Ülemkohus 30.04.2008 lahendis Internet Auction III leidis, et teabe talletaja kohustub lisaks seaduses sätestatule, tagama sama rikkumise edaspidise mitte kordumise (nt filtersüsteemi kaudu);
  • 10.06.2009 jõudis Eesti Riigikohus järelduseni, et portaalipidaja, kes muuhulgas talletab kolmandate isikute postitatud kommentaare, ei kvalifitseeru teabe talletajaks ning vastutab deliktiõigusliku vastutuse üldkosseisu kohaselt nagu traditsiooniline avaldaja.

Mida arvas Euroopa Kohus?

Selle eurosegaduse keskmes on enam kui tervitatav, et Euroopa Kohus on läkitanud liikmesriikidesse üldise suunise tõlgendamaks teabe talletaja vastutusega seonduvat.

Olulisemad Euroopa Kohtu tähelepanekud, kas Google Inc ja Google France SARL vastutus võiks olla välistatud artikkel 14 alusel, olid:

  • üksnes see, et teenus on tasuline ja et Google määrab tasu tingimused, või see, et Google annab oma klientidele üldisi juhiseid, ei saa tingida, et Google’i suhtes ei saa kohaldada e-kaubanduse direktiiviga ette nähtud, vastutust puudutavaid erandeid;
  • ei piisa üksnes sellest, et valitud märksõna ühtib internetikasutaja poolt sisestatud otsingusõnaga, et järeldada, et Google on teadlik andmetest, mida reklaamijad tema süsteemi sisestavad;
  • ei piisa üksnes sellest, et andmed salvestatakse Google serveri mälus leidmaks, et ta omab kontrolli nende andmete üle.

Seega otsustas kohus, et artiklit 14 tuleb tõlgendada nii, et seda kohaldatakse teabe talletaja suhtes siis, kui ta ei tegutse aktiivselt viisil, mis võimaldab tal teada saada talletatud andmed või saavutada kontroll nende üle. Kui teabe talletajal sellist rolli ei ole, vastutab ta kasutaja taotlusel talletatud andmete eest ainult juhul, kui andmete või tegevuse ebaseaduslikkusest teada saades, ei kõrvalda ta kiiresti kõnealust teavet ega tõkesta sellele juurdepääsu.

Seda, kas selle lahendi alusel ka ühetaolise direktiivi kohaldamiseni jõutakse, näeme tulevikus liikmesriikide üha lisanduva kohtupraktika valguses.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga