Homsest Eesti elektriturg avatud

Triniti

Kui olla päris täpne siis avab Eesti 1. aprillist 2010 oma elektrituru 35% ulatuses, kohustades enam kui 2 GWh aastas elektrienergiat tarbivaid isikuid ostma elektrit turul konkureerivatelt müüjatelt. Võib tõdeda, et nüüdsest ei ole elektri hind enam ainult seaduse kohaldamise küsimus, vaid ka läbirääkimiste tulemus.Turg avatakse järk-järgult

Eesti on Euroopa Liidu liikmesriikidest viimane, kes oma elektrituru avamist alustas. Kohustuse oma elektriturg konkurentsile avada võttis Eesti Euroopa Liiduga 2004. aastal ühinedes. Ühinemisläbirääkimiste tulemusel sai Eesti õiguse avada oma turg järk-järgult. Lõplikult avatakse Eesti elektriturg konkurentsile 2013. aastal.

Elektrienergia suurtarbijatel on alates aprillist elektrit ostes võimalus valida nelja täna Eestis tegutseva bilansihalduri vahel. Kes endale sobivat elektrimüüjat turult ei leia (või mingil põhjusel ei soovi), võib oma elektriostud teha elektribörsilt, kus aga hinnad on igapäevases muutuses ning raskemini prognoositavad.

Esimesena lähevad turule suurtarbijad

Turuosaline võib edaspidi tarnijat vahetada põhimõtteliselt kasvõi igal kuuvahetusel, kui bilansihaldurile on sellest ette teatatud 1 kuu ning süsteemihaldurile 15 päeva. Tegelikkuses ei ole nii sage teenuse osutaja vahetamine ilmselt mõistlik ega praktiline. Samas ei ole suurtarbijad enam ühe konkreetse elektrimüüja külge igaveseks „aheldatud“ ning koostöö pikaajaliseks püsimiseks peab elektrienergia ost-müük, nagu iga teinegi ärisuhe, olema kasulik mõlemale poolele.

Et Eesti elektriturg homsest (osaliselt) avaneb on viimasel ajal meedias päris palju kirjutatud ja juttu tehtud. Mõnevõrra vähem on räägitud sellest, mis on nende põhimõtteliste muudatuste eesmärk ning kuidas see ettevõtjatest elektritarbijatele kasulik on.

Vabaturu kaudu energiajulgeoleku ja -sõltumatuseni

Siinkohal on oluline meelde tuletada Euroopa Liidu energiapoliitikat ja selle “kolmandat energiapaketti”, mille eesmärkideks on muuhulgas:

  • piiriülese energiakaubanduse lihtsustamine;
  • ühendustesse tehtavate investeeringute edendamine;
  • suurem energiaturu läbipaistvus.

Kõik see kokku peaks suurendama EL liikmesriikide energiajulgeolekut ja –sõltumatust, aitama kaasa infrastruktuuri arendamisele ning andma Euroopa (energia)tarbijatele suurema võimaluse tarnijat valida ning tagada konkurentsi kaudu energiale kvaliteet, tarnekindlus ning õiglane hind.

Lõpetuseks on kohane tsiteerida AS Eesti Energia juhatuse esimeest Sandor Liivet – „ … turg on nagu langevari, temast on kasu vaid siis, kui ta on avatud, nii on ka elektrituruga”.

Head kauplemist!

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga