Jällegi üks neljatäheline akronüüm – TTIP!…?

Triniti

Viibisin mõni aeg tagasi Euroopa Komisjoni Eesti esinduses briifingul „Atlandiülene kaubandus- ja investeerimispartnerlus“. S.o. TTIP.  Briifijateks olid USA suursaadik Eestis Jeffrey D. Levine ning Euroopa Komisjoni kaubanduse peadirektoraadi direktor Signe Ratso. Miks ma sinna läksin? Seetõttu, et kutses oli sedastet: „Eesti on Atlandiülese kaubandus- ja investeerimispartnerluse kindel toetaja ja soovib võimalikult laiaulatusliku kokkuleppe sõlmimist nii kiirest kui võimalik.“… See osa pani juba mõtlema. Edasi oli lugeda juba arusaadavam tekst: „Teistes liikmesriikides tekkisid juba enne läbirääkimiste algust 2013. aasta juulis ägedad vaidlused nii hõlmatavate valdkondade kui ka lepingu kasulikkuse üle“.

Seega – jälle Eesti esirinnas, kuid mille esirinnas siis täpsemalt? Seda tegelikult keegi ei tea! Lepingut ei ole tavainimese silmad näinud. Tõenäoliselt isegi Londonis asuvas saatkonnas kostil olev hr. Assange ei ole veel näinud.

Sellest tulenevalt ei keskendu käesolev kirjutis sugugi TIPP hüpoteetilisele ja ennustatavale sisule, vaid ainult selle loomise-saamise protsessile.

Mis on TTIP?

See on Euroopa Liidu ja USA vaheliste kaubandus -ja investeerimispartnerluse läbirääkimiste tulemusena sõlmitav leping. Eeldatavasti 2014 aasta lõpuks.

Paavo Palk refereerib Äripäevas Jose Manuel Barroso varem avaldatud seisukohta, et: „Ka Euroopa Komisjoni tellitud uuring prognoosib, et kui kõik USA ja EL vahelistele kaubandusläbirääkimistele seatud eesmärgid täidetakse, siis keskmine perekond võidab igal aastal 545 eurot. Lepingu mõjul tekib 400 000 uut töökohta ning EL-i kasu lepingust peaks olema 119 miljardit ning USAl 95 miljardit eurot aastas. Ehkki osapoolte vahelist kaubandust piiravad tollimäärad jäävad juba praegu alla 4 protsendi, loodetakse vastastikust kaubavahetust muid regulatiivseid tõkkeid kõrvaldades suurendada koguni veerandi võrra“.

Jättes kõrvale küsitavused nende numbrite saamise metoodikast, on need numbrid nii meelitavad, et minul liberaalina on lepingu osas mistahes kõhkluste väljendamine natuke keeruline. Umbes nagu inimõiguste aktivistil on keerukas argumenteerida Novgorodi pommiplahvatuses tüdruksõbra kaotanud nüüdse luureameti töötajaga, et massjälgimist tuleks oluliselt piirata, kui vastu esitatakse argument, et „jälgimine välistab tulevikus uue Novgorodi … ja Nairobi … ja Bostoni ja …“.

Aga siiski.

Briifingul jäi kõlama 4 põhiväidet:

  1. TTIP-l puuduvad otsesed vastased. On skeptikuid.
  2. TTIP läbirääkimiseks on Euroopa Komisjon saanud mandaadi liikmesriikidelt ning selle jõustumise eelduseks on Euroopa Parlamendi nõusolek.
  3. TTIP läbirääkimised on olnud kõiki institutsioone ja liikmesriike kaasav, s.h. on Euroopa Parlamendile esitatud sama informatsioon, mis liikmesriikidele.
  4. TTIP läbirääkimistesse on kaasatud kõik asjast huvitatud isikud, s.h. kodanikuühiskond.

Samas, briifingul ei räägitud nende nelja väite kohta, et:

  1. On siiski mõned vastased. Näiteks, üle veerand miljoni sakslase on allkirjastanud petitsiooni TTIP vastu (nt siin, kuid ka siin). Ja seda faasis, kus neil „vastastel“ ei ole isegi olnud võimalust lepingu sisuga tutvuda. See on enam kui veerand eestlaskonnast. Lepingu kriitika on keskendunud investori-riigi vaidluste lahendamise organi loomisele, keskkonna ja rahvatervise küsimustele seoses geeni-muundatud toiduga, põllumajandussektori püsimajäämisele, andmekaitsele, intellektuaalomandi küsimustele jmt (siin, siin; siin; siin; siin).
  2. Sarnaselt nagu mõnegi varasema kaubandusleppega, ei ole selge, mis lepinguga on tegemist (ehk kas allkirjastama peab lisaks Euroopa Parlamendile ka liikmesriik); kas Euroopa Komisjon ületab näiteks mahuka intellektuaalset omandit puudutava peatüki loomisel enda täidesaatva võimu esindaja pädevust, astudes vaikimisi seadusandja kingadesse; kas Euroopa Parlamendil antakse võimalus ka lepingu sisu mõjutada või esitatakse temale „võta-või-jäta“ pakett.
  3. Väide nr 3 vastab absoluutselt tõele … kuid TTIP läbirääkimistes ei ole Euroopa Parlamendi Roheliste esindaja Martin Häusling’i väitel liikmesriikidele esitatud lepingu mistahes järgus projekti. Seega ei ole seda esitatud Euroopa Parlamendile. Neid on briifitud.
  4. Euroopa Parlamendi roheliste fraktsiooni andmetel on TTIP läbirääkimiste jooksul (s.o. alates juuli 2013) peetud ca 600 kohtumist asjaosalistega – s.o. õiguste omajate, ettevõtjatega jt. Vaid 5 neist kohtumistest on peetud kodanikuühiskonna esindajatega …

Edasi …

Nõustun, et USA-EU vabakaubanduslepe omab potentsiaali. Suurt potentsiaali. Kuid kas kaubanduslepet tuleb jälle läbi rääkida „pimedas“, kas on vajalik 26 peatüki juurdepookimine sellele ühele ja olulisimale – tariifide alandamisele keskenduvale peatükile, kas on vajalik jälle püüda mööda minna demokraatlikest protsessidest!?

Täna ei ole meil lepingu tekstigi. Seega võiks öelda, et hetkel ei olegi ju põhjust TTIP-ist kirjutada. Euroopa Komisjoni poolt juba varasemalt ning selle nädala briifingul esitletud majanduskasvu numbrid ei nõutagi tegelikult mitte nurinat, vaid hoopis aplausi.

Siiski kirjutavad TTIP-st ning selle aimatavatest aga-miks-kuidas-tõesti küsitavustest meie söögilauale, tööstussektorile, andmekaitsele ja intellektuaalomandi valdkonnale juba nii Guardian, Das Erste, PressEurope kui mitmed teised Euroopa juhtivad väljaanded; selle võimalikule tühisusele viitavad rahvusvahelised organisatsioonid. Seega äkki peaks ka meie hakkama sellele mõtlema enne TTIP’i jõustumist …

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga