Juhatuse liige – kas oled oma volituste tähtaegu uuendanud?

Triniti

Käesoleva artikli ajendiks on üks Riigikohtu suvine lahend (Tsiviilkolleegiumi 11. juuni 2014.a. otsus asjas 3-2-1-50-14). Faktoloogia lihtne. Tellijal oli leping saekaatriga, et too saeks tellija tarnitud palke. Osa saematerjali läks kaotsi, saekaatri vastu esitati nõue ja lõpuks ka hagi kohtusse.

Menetluse käigus asi enam nii lihtne ei olnud. Põhjus suhteliselt triviaalne ja praktikas küllaltki sagedane. Nimelt oli tellija oma nõude loovutanud teisele oma kontserni kuulunud ettevõtjale, kellest sai hageja kohtumenetluses. Kohtumenetluse käigus selgus, et tellija ehk loovutaja juhatuse liikme äriregistris sätestatud volituste tähtaeg oli lõppenud. Tavaliselt kui tekib küsimus volituseta tehingust, on üldjuhul võimalik seda pärast heaks kiita, antud juhul aga oli tellija ennast äriregistrist likvideerinud ehk, et heaks kiita ei olnud tehingut enam kellelgi. Lisaks tekkis kohtus ka segadus tellija osaniku osas ja tulemuseks oli, et esmapilgul lihtne asi käis läbi kolm kohtuastet ja saadeti Riigikohtu poolt esimesesse kohtuastmesse tagasi.

Juhatuse liikmete volituste lõppemise ununemine ei ole praktikas haruldane. Eriti n.ö „ühemehefirma“ tüüpi olukordades, kus ühingul on üks osanik, kes on ka ainus juhatuse liige ning ühingute puhul, mis on asutatud 2010.a. ning varem (01.01.2011.a. jõustus äriseadustiku muudatus, mis lubas osaühingu juhatuse liikmed valida tähtajatult ja nii ka enamasti uued osaühingud oma põhikirjades sätestavad).

Juhatuse liikme volituse pikenemine ei ole automaatne

Seadus ei näe ette juhatuse liikmeks olemise suhte automaatset pikenemist tähtaja möödudes, st juhatuse liikme ametikohustuste täitmist saab isik jätkata üksnes juhul, kui osaühing kokkuleppel temaga isiku ametiaega pikendab. Ametiaja pikendamiseks on äriseadustiku § 184 lg-te 1 ja 2 kohaselt vajalik osaühingu osanike otsus ametiaja pikendamise kohta ja juhatuse liikme nõusolek sellega. Juhatuse liikme ametiaega ei saa lugeda pikenenuks ainuüksi seetõttu, et isik jätkab tegutsemist juhatuse liikmena. Sellest võib järeldada üldjuhul üksnes juhatuse liikme tahet jätkata juhatuse liikmena (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 8.oktoobri 2008.a. otsus asjas 3-2-1-65-08).

Seega juhatuse liikme volituste pikendamiseks on vajalik osanike otsus, mille võib vastu võtta koosolekul või ilma koosolekut kokku kutsumata. Sõltuvalt asjaoludest võib see olla hästi lihtne protsess või näiteks osanike vaheliste erimeelsuste korral, kus vaidlevad osanikud ka juhatuse liikmed, põhimõtteliselt praktikas võimatu protsess. Lisaks võivad olla olukorrad, kus on jäänud osanike pärimised vormistamata või on ühisvara jagamise teemad ehk, et asjad mis tunduvad lihtsad, võivad osutuda komplitseerituks ja aeganõudvateks.

Erandjuhul võib juhatuse liikme volituste pikendamist järeldada mõnest muust osanike otsusest, nt. majandusaasta aruande kinnitamisest osanike poolt

Mis teha kui volituste pikendamine osutub siiski keeruliseks?

Olgugi, et seadusest ja kohtupraktikast tuleneb juhatuse liikme volituste pikendamise üldreegel, et ametiaja pikendamiseks on vajalik osaühingu osanike otsus ametiaja pikendamise kohta ja juhatuse liikme nõusolek sellega, siis näeb kohtupraktika sellest ka piiratud erandeid. Üheks selliseks erandiks on näiteks olukord, kus osaühingu osanikud on võtnud vastu mõne muu otsuse, millega on sisuliselt tunnustatud isikut juhatuse liikmena, kui see otsus vastab formaalselt juhatuse liikme nimetamise otsuse nõuetele.

Riigikohtu praktikas tuuakse sellise osanike otsuse näitena osanike iga-aastane otsus kinnitada ühingu majandusaasta aruanne. Majandusaasta aruanne (raamatupidamise aastaaruanne koos tegevjuhtkonna deklaratsiooniga ja tegevusaruanne) ning kasumi jaotamise ettepanek koostatakse juhatuse poolt ja esitatakse osanikele kinnitamiseks. Järelikult kui osanikud on majandusaasta aruande kinnitanud ja teinud kasumi jaotamise otsuse, siis loetakse, et eeldatavasti on osanikud tunnustanud ka majandusaasta aruande juhatuse liikmena koostanud ja osanikele kinnitamiseks esitanud isikute ametiseisundit.

Kokkuvõtteks – vaadake üle volituste tähtajad ja kui vaja, pikendage

Isegi kui praktikas see ei oma hetkel äritegevusele pärssivat mõju, siis „mine tea mis võib juhtuda“. Võib-olla tekivad vaidlused lepingupartneritega, võib-olla on vaja minna notarisse mõnda tehingut tegema, võib-olla tekivad pangas telleril küsimused. Volitusi pikendades on võimalik sellised küsimused lihtsalt välistada.

Osaühingute põhikirjades, kuhu on varasemast ajast jäänud standardne „juhatuse liige valitakse kolmeks aastaks“ sõnastus, on tõenäoliselt mõistlik teha muudatus, et juhatuse liikmed valitakse tähtajatult. E-riigis on protsess lihtne, vaja teha osanike otsus ja Ettevõtjaportaalis vastavad muudatused.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga