Juhatuse liikme isiklikust vastutusest deklareerimiskohustuste täitmata jätmise eest

Triniti

Arvestades majanduse tsüklilisust, on ka erinevad õiguslikud küsimused ajas erineva praktilise tähendusega. Viimase paari aasta üks populaarsemaid teemasid on juhatuse liikme vastutuse küsimus ning asjast huvitatud isikul on võimalus endale teadmisi ammutada erinevatest allikatest nii blogikannete, artiklite kui ka koolituste näol.

Samuti on juhatuse liikme vastutuse puhul tegemist ühe Eesti kohtusüsteemis enim praktikat ja lahendusi saanud õigusliku küsimusega ja kindlasti seda praktikat on lähiajal juurde oodata seni kuni masu ajal tekkinud vaidlused kohtuinstantsides lahenduse leiavad.

Olles erinevatel selleteemalistel koolitustel osalenud nii osaleja kui lektorina, siis on tavapärane, et  koolitajad keskenduvad pigem juhatuse liikme tsiviilõiguslikule vastutusele ja loengu lõpuks lektor märgib, et ärge siis unustage ka võimalikku maksuõiguslikku või karistusõiguslikku vastutust. Selline eristamine on tavaliselt ka mõistlik, eriti mis puudutab näiteks juhatuse liikme tsiviilõiguslikku vs karistusõiguslikku vastutust, kus antud õiguslikud valdkonnad sh vastutuse alused on olulises osas erinevad.

Juhatuse liikme varaline vastutus maksuseaduste rikkumise eest on seevastu segu erinevatest valdkondadest, mistõttu on praktikas sageli tekkinud küsimus, et mis alusel saab juhatuse liikmelt maksuvõlga nõuda – kas haldusmenetluse teel tulenevalt maksuseadustest, kriminaalmenetlusliku tsiviilhagi või tsiviilõigusliku kahju hüvitamise hagi esitamise teel. Lisaks tekib küsimus, et mis on kahjuks, kui rikutakse maksuseadustest tulenevaid mitterahalisi kohustusi, nt. kohustust esitatada tähtaegselt maksudeklaratsioone.

Juhatuse liikme vastutus ühingu maksuvõla eest – üldreeglid

Maksukorralduse seaduse („MKS“) § 8, § 40 ning § 96 sätestab üldreeglid juhatuse liikme vastutusele nähes ette, et juhatuse liige, kes on tahtlikult või raskest hooletusest rikkunud MKS-ist või muust maksuseadusest tulenevaid rahalisi või mitterahalisi kohustusi, võib vastutada Maksu- ja Tolliameti ees tahtlikult oma varaga.

Ülaltoodud MKS sätted küll sätestavad küll juhatuse liikme vastutuse alused, aga ei tähenda iseenesest automaatselt, et niipea kui ühingul tekib maksuvõlg,  vastutab juhatuse liige selle maksuvõla tasumise eest. 

Riigikohtu praktika (Riigikohtu halduskolleegiumi 31.10.2005.a. otsus asjas 3-3-1-41-05) näeb ette vastutusotsuse rakendamiseks rea eeltingimusi:

  • juhatuse liige on tahtlikult või raskest hooletusest rikkunud oma kohustusi;
  • rikutud on kohustust tagada Maksukorralduse seadusest ja maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegne ja täielik täitmine;
  • sellise kohustuse rikkumise tõttu on tekkinud maksuvõlg.

Lisaks oli Riigikohus seisukohal, et vastutuse kohaldamise aluse näitamiseks tuleb maksuhalduril muuhulgas tuvastada, et juhatuse liige on oma kohustusi rikkunud süüliselt ja juhatuse liikme süü vorm.

Antud reeglid on iseenesest selged ja kehtivad juba aastaid, aeg-ajalt tuleb küll ette erinevaid tõlgendusi ja arusaamu nende põhimõtete rakendamisel (samal teemal vt nt: Villu Otsmann „Vastutusotsus – kas MTA riskiinvesteering võlgade sissenõudmisse? )

Praktikas on tõusetunud küsimus, et kui juhatuse liikme vastutuse rakendamiseks tingimused eksisteerivad, siis millisel õiguslikul alusel saab juhatuse liikme vastu varalise nõude esitada, eriti näiteks olukorras kui tegemist on ka karistusõigusliku rikkumisega.

Üldreeglina karistusõigusliku rikkumise puhul tavaliselt toimub protseduuriliselt kriminaalasja algatamine ja menetluse raames esitab kannatanu kuriteoga tekitatud kahju hüvitamise nõude (kriminaalmenetlusliku tsiviilhagi). Kas selline protseduur rakenduks kui konkreetseks kuriteoks on maksukuritegu?

Juhatuse liikme varaline vastutus maksuseaduste rikkumise eest on primaarselt haldusmenetluslik nõue

Sarnaselt vastutusotsusega on antud küsimus põhimõtteliselt Eestis ära vaieldud ja vastav Riigikohtu pretsedentlahend pärineb juba 2006. aastast.

Riigikohtu halduskolleegiumi 9. juuni 2006.a. otsuses asjas nr. 3-2-1-25-06 leidis kohus, et riik ei saa olemuselt maksunõuet esitada hagimenetluses. Maksunõue tuleb esitada haldusmenetluses, täpsemalt maksumenetluses. Järgnevate lahenditega on antud põhimõtet kinnitatud ning kriminaalmenetluslikud tsiviilhagid, kus haginõude sisuks on ühingu maksuvõlg, jäetud rahuldamata.

Samas ei ole selline välistus ka absoluutne. Olgugi, et tsiviilhagis ei ole võimalik esitada maksunõuet, ei tähenda aga seda, et tsiviilhagis ei saaks riik nõuda hüvitist sellise kahju eest, mis seisneb riigi maksunõude reaalväärtuse vähenemises või maksunõudelt teenimata finantstulus.

Ühes viimastest Riigikohtu halduskolleegiumi lahenditest (17.augusti 2011.a. otsus asjas 3-1-1-57-11), mis kinnitas üle eelnevates lahendites võetud sama seisukoha, on kohus ka loetlenud rea deklareerimiskohustuse rikkumisega juhatuse liikme poolt riigile tekitatud kahju suuruse arvestamiseks, sealhulgas:

  • vajadus tuvastada varjatud maksukohustuse suurus.
  • vajadus tuvastada kui palju varjatud maksukohustuse summa selle tekkimise hetkel erineb summast, mille ulatuses olnuks selline maksukohustus maksumaksjalt sissenõutav ajal, mil maksuhalduril oli pärast varjatud maksukohustusest teadasaamist mõistlikult tegutsedes võimalik maksumaksjat siduvalt kohustada oma maksuvõlga tasuma;
  • vajadus hinnata maksumaksja varalist olukorda sellel ajahetkel, võttes arvesse nii maksumaksja varaliselt hinnatavaid õigusi kui ka kohustusi jne.

Kokkuvõtteks:

Juhatuse liikme positsioon sisaldab kahtlemata olulise koguse seaduse või muul (nt. lepingulisel) alusel sätestatud kohustusi. Lisaks kohustuste arvule võivad juhatuse liikme kohustused seaduses olla sõnastatud üsnagi abstraktselt, mis kõik kogumis sageli põhjustab ka olukorra, kus juhatuse liikme vastutusest maalitakse äärmiselt süngetes toonides pilt ja mille kohaselt pidavat juhatuse liige vastutama „saba ja sarvedega“ kõikide ühingu probleemide eest.

Oluline on, kuidas reaalses elus sisustatakse juhatuse kohustuste rikkumise tagajärgi. Juhatuse liikme vastutus ei ole automaatne – nii nagu ei vastuta juhatuse liige automaatselt iga võla eest, mis ühingul võib olla võlausaldaja ees (vt. ka blogikannet: Kas ühingu võlausaldajal on õigus esitada nõue otse ühingu juhatuse liikme vastu?“, ei vastuta juhatuse liige ka automaatselt ühingu maksuvõla eest, vaid vastutuse kohaldamiseks peavad esinema konkreetsed alused, mis võtavad arvesse konkreetse kaasuse asjaolusid, sh juhatuse liikme tegevust või tegevusetust ning juhatuse liikme käitumise seost maksuvõla tekkesse.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga