Juuratudengeid ähvardab töötus*

Triniti

Eestis saab õigusteadust õppida kolmes ülikoolis. 2013.a sügisel alustas juuraõpinguid kokku umbes 380 tudengit. Huvitav, mis on nende noorte eesmärk? Kas nad tõesti arvavad, et nad kõik leiavad ka erialast tööd? Mina arvan, et ei leia.

Tartu Ülikooli õigusteaduskond võttis sel aastal bakalaureuseõppesse vastu 240 tudengit – 140 päevasesse õppesse ja 100 avatud ülikooli (seda Tartu ja Tallinna osakonna peale kokku). Tallinna Ülikoolis alustas juuraõpinguid 90 tudengit ja Tallinna Tehnikaülikoolis 50. Lisaks pakub Tallinna Majanduskool kutseõpet juristi abidele (40 õppekohta).

Samas oli selle aasta 1.oktoobri seisuga Eesti Töötukassa andmetel registreeritud töötute juriste arv 371. Rõhutan, et tegemist on registreeritud töötutega. Nendega, kellel ei ole üldse tööd ja kes on ennast töötuna ka arvele võtnud. Meil ei ole statistikat, kui palju on tegelikult lisaks veel neid kõrgharidusega juriste, kes pole leidnud erialast tööd ja töötavad seetõttu muudel töökohtadel.

Kõik rahaks!

Ühelt poolt mõistan, et kui on nõudlust, tekib ka pakkumine ja selles mõttes ei saa uutele juuraharidust pakkuvatele koolidele midagi ette heita. Eriti kui riiklik rahastamine pole piisav. Kõik tahavad ellu jääda ning juuradiplom on suhteliselt minev kaup, mille eest on tudengid valmis maksma kõva raha. Teisalt aga võiks neil koolidel olla pisut rohkem vastutustunnet ja vaadata tuleks nö suurt pilti. Kellega ja kellele te kõrgharidust annate? Mis saab lõpetanutest edasi?

Eestis on ca 1,3 miljonit elanikku. Meil ei ole võimalik komplekteerida kolme õigusteaduse kompetentsikeskust. Meil ei jätku selleks lihtsalt pädevaid õppejõude. Siit noortele soovitus – ärge tehke valikut mitte selle põhjal, mida (üli)kool oma veebilehel kirjutab (näiteks et õppekava läbides on olemas eeldused töötada juristina rahvusvahelistes advokaadibüroodes), vaid uurige ja võrrelge, kes saavad olema teie õppejõud, kui palju neid on, mida nad on varem teinud, kas ja kui palju nad on avaldanud teaduspublikatsioone, jne. Õppejõud on need, kes teevad koolist kooli.

Müüt odavast tööjõust

Kui möödunud suvel lahvatas Tartu Ülikooli ja Tallinna Ülikooli vahel vaidlus õigusteaduse õpetamise kvaliteedi pärast, siis keegi kommenteeris, et varsti on advokaadibüroodel odavat tööjõudu „jalaga segada”. Rumal jutt! Nii saab mõelda tehaseomanik Hiina Rahvavabariigis. Advokaatide tööturul on konkurents suur ja ükski advokaadibüroo ei võtaks ühe nutika, aga kõrge palgaootusega inimese asemel tööle kahte või kolme madalapalgalist totut. Õigus muutub järjest keerulisemaks ning uute spetsiifiliste valdkondade tekkimine ja rahvusvahelistumine esitab järjest kõrgemad nõuded ka advokaatidele.

Võin rääkida loo oma enda kogemusest. Meil käis mõned aastad tagasi töövestlusel üks jurist, kes oli hariduse saanud „ühes teises” ülikoolis. Kui ta siis ei osanud vastata minu meelest elementaarsele küsimusele asjaõigusest ja hakkasin põhjuse järele uurima, siis selgus, et seda osa asjaõigusest neil õppekavas ei olnud. Ah soo… mõtlesin tookord. Kuidas on see võimalik? Kas te kujutaks ette arsti, kes on õppinud ainult poolt inimest?

Üks pilet ja kõrged panused

Elus edenemine sõltub valikutest ja me pole rahvastepalli kaptenid, kellel on kaks elu. Sestap mõelge, noored, kas ja kuhu te õigusteadust õppima lähete. Eriti, kui te teete seda soovist leida tasuv töökoht. Prof. Raul Eamets tõi meile Tartu Ülikooli esimesel kursusel mikroökonoomika loengus minu arvates hea võrdluse – majanduslikus mõttes tasub ülikooli minna juhul, kui te pärast ülikooli lõpetamist teenite töövõimelise eluea jooksul kokku rohkem kui te teeniksite siis, kui te läheksite ülikooli asemel kohe tööle. Lihtne.

* Artikkel ilmus algselt Ärilehes

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga