Kaaskäendajad – vastutuse ulatus ja piirsummad

Triniti

Kui ühe või mitme kaaskäendaja vastutuse piirsumma on tagatavast võlast väiksem, ei saa üheltki neist nõuda raha piirsummat ületavas osas. Sama kohustust taganud kaaskäendajad vastutavad piirsumma ulatuses solidaarselt, erinevate piirsummade puhul vastutavad nad solidaarselt kattuvas osas.

Nii selgitas kaaskäendajate vastutuse jagunemist Riigikohus möödunud aasta lõpus tehtud kohtuotsuses.

Praktiline tähendus

Praktiline tähendus on kohtu poolt antud selgitusel eelkõige olukordades, kus võlga käendavad mitu isikut. Mul oli hiljuti üks juhtum, kus ettevõte soovis võtta pangast ärilaenu ja pank nõudis tagatiseks osanike isiklikke käendusi (ehk tüüpiline olukord). Kuna nelja osaniku osalused olid erineva suurusega, siis tahtsid nad jagada panga ees vastutuse lähtuvalt osaluste proportsioonidest. Osalused jagunesid 40, 30, 20 ja 10 protsenti. Igati loogiline tundub ju sellises olukorras kokku leppida, et näiteks 100 000 euro suurust laenu tagavates käenduslepingutes on osanik A vastutuse maksimumsumma 40 000 €, osanik B vastutuse maksimumsumma 30 000 €, osanik C oma 20 000 € ja osanik D oma 10 000 €.

Vahemärkusena olgu öeldud, et kui käendajaks on füüsiline isik, peab seaduse järgi olema lepingus märgitud käendaja vastutuse rahaline maksimumsumma. Kui seda tehtud ei ole, on leping tühine.

Lähtudes Riigikohtu selgitusest ja õiguskirjanduses avaldatud seisukohtadest jääks antud näite puhul panga laen suures osas tagamata, sest mitme solidaarse käendaja puhul on käendajate kogu vastutuse määr fikseeritud suurima käendatava summaga ehk meie näite puhul 40 000 euroga, mitte solidaarsete käenduste summaga.

A, B, C ja D vastutavad solidaarselt 10 000 euro maksmise eest, A, B ja C vastutavad solidaarselt 20 000 euro maksmise eest, A ja B vastutavad solidaarselt 30 000 euro maksmise eest ning A täiendavalt veel üksinda 10 000 euro maksmise eest (40 000 – 30 000).

Kui A maksab võlausaldaja nõude alusel talle ära 40 000 eurot ja kaaskäendajate omavahelises suhtes ei ole vastutust eraldi kokku lepitud, siis selle näite puhul saab A nõuda D-lt regressi 2 500 eurot (sest solidaarne vastutus omavahelises suhtes eksisteerib 10 000 euro suuruses summas ja see tuleb jagada neljaga), C-lt regressi 6 666,66 eurot (20 000 / 3) ja B-lt 15 000 eurot (30 000 / 2). Kokku saaks A nõuda kaaskäendajatelt tagasi 24 166,66 eurot (2 500 + 6 666,66 + 15 000).

Soovitused laenuandjaile

Kui laenuandja tahab, et käendajad vastutaks solidaarvõlgnikena ja ta saaks nõuda kogu võlga kõikidelt käendajatelt, siis tuleb suurendada vastutuse piirsummat kõikidel käendajatel vähemalt laenu summani ja öelda sõnaselgelt välja, et käenduslepingu sõlmimise eesmärgiks on võimaldada võlausaldajal esitada nõue iga kaaskäendaja vastu selle kaaskäendaja suhtes kehtiva vastutuse piimäära ulatuses.

Ka on võimalik kokku leppida, et iga käendaja käendab põhivõlgniku kohustust mingis osas ja nad vastutavad seega igaüks käendatud kohustuse osa eest osavõlgnikena.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga