Kas Jõuluvanal oleks Eesti õigusruumis hea elada?

Triniti

Kujutagem korraks ette, et Advokaadibüroo TRINITI poole pöördub üks maailma võimekamaid ettevõtjaid – Jõuluvana.
Taat on jõudnud oma äridega etappi, kus soovib seni kogu maailmas laiuva impeeriumi – põdrafarmidest elektroonikatööstusteni ja memm veel takkapihta – kokku korjata ja Eestisse tuua ning soovib, et me asja õigusliku poole enda kanda võtaks. Et kõigist õigusülesande nüanssidest aru saada ja Vanale tavapärane ja konkreetne ülesandetasu pakkumine teha, süvenesin Eesti õigusesse ning toon siinkohal välja mõned probleemid, millega Jõuluvanal Eestisse kolimisel kindlasti tegelda tuleks. Selgub, et tegemist on parasjagu.

Christmas commitments

  • Äriühingu asutamine

Lähteülesande teeb palju lihtsamaks Jõuluvana teade, et ta plaanib endale kiiremas korras muretseda Eestis välismaalastele antava ID-kaardi. Väike solvumine seoses faktiga, et esimene kaart Edward Lucasele anti, möödus kiirelt. Sellega pääseme mööda mitmest tavapärasest äriühingu asutamisel tekkivast probleemist ning emafirma edasiseks asjaajamiseks on olemas. Küll aga näen tõsist probleemi kohe järgmises etapis – pangakonto avamine. Rahapesu ja terrorismi tõkestamise seadusest tulenevalt peavad pangad konto avamisel tuvastama tegeliku kasusaaja ning kasutavate vahendite tegeliku allika ja päritolu. Siinkohal ei ole laste jõulude ajal tihti esitatav küsimus, kust kõik kingid (või nende ostmiseks või valmistamiseks kuluv raha) pärinevad, enam üldse lihtne ja lapselik, vaid tuleb Jõulumehel valvsa pangatöötaja pilgu all ankeedis lahti kirjutada.

  • Tööõiguslikud probleemid

Oletame, et tähtsa kliendi lähteülesandeks meile on, et kõikides tema ettevõtetes peab valdav osa tööst ka edaspidi olema tehtud juba olemasolevate päkapikkude poolt. Teades Eesti riigi üsna karmi immigratsioonipoliitikat, valdava osa päkapikkude kirevat tausta ning kaheldava väärtusega haridust, on elamis- ja töölubade saamine katsumuseks TRINITI immigratsiooniõiguse asjatundjatele.

Kuid see  ei ole kaugeltki veel kõik. Arvestades päkapikkude väga suurt arvu (Taat ise ei ole neid kunagi kokku suutnud lugeda) ning ettevõtmiste erisusi, tuleb korraldada töökeskkonnanõukogu liikmete ja töötajate usaldusisikute valimised. Arvestades varasemalt mõnes riigis tekkinud probleeme päkapikkude ametiühingutega, peame Jõuluvana esindajatena olema valmis ka kollektiivlepingu läbirääkimisteks.

Ametisolevate päkapikkude taust ei klapi Eesti tööõigusega üldse. Leidub nii alaealisi päkapikke (lühendatud tööaeg!), kui ka üle 200-aastase staažiga abimehi (suuremad koondamishüvitised!). Vaatamata oma noorele eale Taadi paremaks käeks tõusnud ja piilurite tegevuse eest vastutav päkapikk Huubert on alles kuueaastane ning ei tohikski veel tööl käia, alludes ka koolikohustusele. Meditsiinilistel läbivaatustel on mõned töötervishoiuarstid leidnud, et päkapikkude väike kasv on kutsehaigus või puue, millega kaasnevad koheselt täiendavad kulud. Päkapikkudel on valdavalt öine tööaeg ning mängu tuleb väga suur hulk erinevaid töökeskkonna ohutegureid.

  • Põtrade pidamine

Kuna Jõuluvana põtrade arv on suur ning ta tavatseb neid endale lähedal hoida, tekkis ka keskkonnakompleksloa küsimus. Samuti võib jääda segaseks Jõuluvana põtrade täpne olemus. Tööstusheiteseaduse §19 lg 2 p 8 kohaselt on kompleksluba nõutav sea-, veise- ja linnukasvatuses. Seaduse alusel vastu võetud määruse § 11 lg 1 kohaselt on kompleksluba vajalik, kui kodulindude intensiivkasvatuses on linnukohti üle 40 000. Lugeja koheselt tekkivale küsimusele, kas lennuoskusega põdra puhul on tegemist kodulinnuga, vastab määrus nii: kodulind käesoleva paragrahvi tähenduses on kana, kalkun, pärlkana, hani, part, vutt, tuvi, faasan, nurmkana või silerinnaliste perekonda (Ratitae) kuuluv lind, kes on üles kasvatatud või keda on peetud aretuseks, liha või toidumunade tootmiseks või uluklinnupopulatsiooni täienduseks. Seega ei ole lendava põhjapõdra näol siiski tegemist kodulinnuga. Veiste puhul on reegliks, et käitises, kus peetakse üle 400 piimalehma, on vajalik kompleksluba. Kui farmis on ka muid veiseid, kasutatakse ammlehma ja noorveise puhul koefitsente 0,8 ja 0,5. Kas Jõuluvana tavalised lennuvõimelised põdrad tuleks aga korrutada koefitsendiga 3 ning punaninaline Ruudolf koefitsendiga 8?

Muidugi peab Jõuluvana arvestama ka loomakaitseseadusest tulenevate nõuetega. Loomakaitseseaduse § 31 lg 1 kohaselt peavad Jõuluvanal olema looma tervise ja heaolu tagamiseks vajalikud teadmised looma anatoomiast ja füsioloogiast, loomaliigile omastest käitumisharjumustest ning loomakaitsenõuetest. Kui Vana soovib oma põtru ka inimestele näidata rohkem kui seitse päeva aastas, on vajalik loomaaia pidamise tegevusluba.

  • Lendav saan

Kuna Jõuluvana lendav saan ei ole just kõige tavapärasem transpordivahend, pöördusin ka meie lennundusõiguse asjatundjate poole saamaks teada, kuidas selle registreerima peab ja millistele tingimustele peab vastama Jõuluvana. Lennundusseaduse § 5 lg 1 kohaselt on õhusõiduk aparaat, mis püsib atmosfääris õhu vastumõjul, välja arvatud maa- või veepinnalt põrkunud õhu vastumõjul. Selline regulatsioon minu hinnangul saani kohta hästi ei sobinud. Õnneks on olemas erinorm, § 5 lg 5, mille kohaselt ebaharilike omadustega õhusõiduk on õhusõiduk, mille käitamine erineb tavapäraste õhusõidukite käitamisest hoolduse, lennuomaduste või piloteerimise poolest. Seega on saan pigem ebaharilike omadustega õhusõiduk. Seaduse kohaselt võib valdkonna eest vastutav minister kehtestada ebaharilike omadustega õhusõidukite osas eriregulatsioone, ent lendavate saanide kohta tehtud määrust mul leida ei õnnestunud. Kindlasti tuleb saan Lennuametis registreerida ja lasta üle vaadata.

Probleemiks on ka lennundusloa saamine. Teede- ja sideministri määruse kohaselt ei tohi lennundusloa omanik, kes on saanud 65-aastaseks, tegutseda piloodina ärilises lennutegevuses. Taadi mõnetuhandeaastane iga võib siin tõsiseks takistuseks saada.

  • Sidevahendi teel sõlmitud lepingud

Isegi Jõuluvana kõige tavalisemale ärimudelile – kingi kohaletoimetamine lapselt saadud kirja alusel – seab Eesti õigus mitmeid piiranguid. Käsitleme siinkohal sidevahendi teel sõlmitud lepinguid ja tarbijat kaitsvaid sätteid (võlaõigusseaduse § 52 ja järgnevad). Kui laps (ehk tarbija) kirjutab jõuluvanale (ettevõtja) kirja ja soovib endale jõuludeks näiteks jalgratast, rakenduvad sõlmitud lepingule just need sätted. Sealhulgas peab Jõuluvana last enne lepingu sõlmimist teavitama näiteks kaebuste esitamise aadressist ja korrast, taganemisõiguse olemasolust ja selle kasutamisest tingimustest, tagastamise kuludest, lepingu täitmise järgsest klienditeenindusest, Jõuluvana järgitava käitumiskoodeksi olemasolust ja sellest koopia saamise võimalustest. Heade ja halbade laste andmebaasis sisalduvate isikuandmete töötlemine peab vastama isikuandmete kaitse seaduses sätestatud nõuetele. Maksuõiguse nõuete täitmisest vist ei tasu isegi mõelda.

Tänase jõuluhõngulise blogikande lõpetuseks aga väljavõte täiesti reaalsest Tallinna Ringkonnakohtu otsusest tsiviilasjas 2-09-65667: Hageja kostja vastuhagiga ei nõustunud. Kostja alustas renditud territooriumil jõulukuuskede müügiga 17.12.2008. Mõned Stockmanni kaubamaja kliendid pöördusid hageja klienditeeninduse ja turvafirma G4S poole pretensiooniga, et kaubamaja ees jõuluvana kostüümis kuuski müünud kostja tarvitab alkoholi ning käitub ebaprofessionaalselt ja pealetükkivalt. Turvatöötajad üritasid olukorda lahendada, kuid kostja ei allunud vehkides mootorsaega, mille peale turvafirma kutsus kohale politsei, kes toimetas kostja jaoskonda. Müügiplatsil olevate kuuskede turvalisuse tagamiseks lukustas hageja müügiplatsi ümbritseva aia.

Advokaadibüroo TRINITI meeskond lubab omalt poolt teha kõik, et Jõuluvana tulemine eesootavate jõulupühade ajal õiguslike takistuste taha pidama ei jääks. Häid jõule!

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga