Kas ka Eestis töötavale välismaalasele kohaldub Eesti tööõigus?

Triniti

Mõni aeg tagasi lahendas Riigikohus ühe välismaalase kaebust, mille esitamise ajendiks oli Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) keeldumine välismaalase elamisloa pikendamisest. PPA põhjendas keeldumist muuhulgas sellega, et tööandja ei maksnud välismaalasele seaduses nõutud töötasu töötaja palgata puhkusel viibimise aja eest. PPA seisukoht oli, et kuna välismaalaste seadus (VMS) on eriseadus võrreldes töölepingu seadusega (TLS), siis TLS sätted välismaalase töötamisele ei kohaldu.

Siiski ei jaganud Riigikohus ega ka alama astme kohtud PPA sellist seisukohta. Kohtud kinnitasid üheselt, et ka välismaalastest töötajale kohalduvad Eesti tööõiguse regulatsioonid. Tõsi, VMS näeb ette mõningad erisätted, kuid nende kohaldamine ei välista mitte mingil juhul TLS kohaldumist. Samuti rõhutas Riigikohus, et kuigi PPA võib elamisloa andmise otsuses määrata kindlaks välismaalase Eestis töötamise tingimused, ei ole PPA võimalused selles osas piiramatud.

Välismaalasest töötaja töösuhtele kohaldub Eesti õigus

Väga lühidalt kokkuvõttes kohaldub Eesti kehtiva rahvusvahelise eraõiguse seaduse (REÕS) kohaselt Eestis töötava välismaalase töösuhtele Eesti õigus, sh TLS. Isegi kui mõni eriseadus – antud juhul VMS – näeb ette teatud kohustuslikud tingimused (sh nt minimaalne makstav töötasu), kohaldub välismaalasele ülejäänud osas TLS sarnaselt Eesti kodanikust töötajaga.

Nimelt ei reguleeri VMS mitte välismaalase Eestis töötamist, vaid näeb ette teatud kindlad eeldused, millal töötamine on lubatud, ning sätestab mõningad Eesti riigi poolt ennekõike välismaalaste kaitseks mõeldud tingimused. Eestis töötamist reguleerib ikkagi Eesti siseriiklik õigus, sh TLS. Seega kohaldub ka välismaalastest töötajate Eestis töötamisele Eesti õigus.

Politsei- ja Piirivalveameti voli sekkuda töösuhtesse on piiratud

Teine küsimus, millel Riigikohus küll vaid põgusalt peatus, puudutab PPA voli määrata töötamiseks antavas elamisloas kindlaks töötamise tingimusi. Nimelt kohustab VMS, et PPA peab töötamiseks antava elamisloa otsuses määrama kindlaks välismaalase Eestis töötamise teatud tingimused. Seaduses on toodud miinimumnõuded, mida PPA peab määrama – need on tööandja, töötamise koht ja töökoht (ehk ametikoht). Samas lubab seadus PPA’l määrata kindlaks ka muid tingimusi.

Siiski ei ole PPA selline pädevus Riigikohtu hinnangul piiramatu. PPA peab muude tingimuste kindlaksmääramisel arvestama sellega, et sekkub töösuhte poolte õigusesse leppida ise kokku töötamise tingimusi. Ent seejuures on PPA kohustatud jälgima, et tema kui avaliku võimu esindaja sekkumine sellisesse suhtesse oleks proportsionaalne selle eesmärgiga, mida saavutada tahetakse, ning selline sekkumine ei tohi ülemääraselt piirata tööandja ja välismaalasest töötaja õigust kujundada ise oma töösuhteid.

Kokkuvõtteks

Kui tööandjal on plaanis värvata välismaalane, peaksid mõlemad asjaosalised arvestama, et a) Eesti õigus kohaldub ka välismaalase Eestis töötamisele ning b) PPA võib välismaalase Eestis töötamise tingimuste kindlaksmääramiseks sekkuda tööandja ja töötaja suhtesse üksnes põhjendatud ulatuses. Kui PPA määrab elamisloa andmise otsuses täiendavaid tingimusi, mida seadus otsesõnu ei kohusta kindlaks määrama, oleks ilmselt mõistlik analüüsida, kas PPA ei sekku selliste tingimustega liigselt tööandja ja töötaja vahelisse suhtesse.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga