Kas natuke case-law hõngu?

Triniti

Riigikohtu hiljutine otsus* annab kindlust, et pankrotiäärel võlgniku vastu hagi esitamine ei osutu lihtsalt raha raiskamiseks. Kõrgem kohus leidis, et hagi tagamise korras võlgniku kinnisvarale seatud hüpoteek jääb võlausaldaja nõuet edasi tagama ka pankrotimenetluses.

See loogilisena tunduv põhimõte ei olnud varem selge.

Vastuolu seadustes

Pankrotiseadus ütleb, et pärast pankroti väljakuulutamist toimub nõuete rahuldamine ainult läbi pankrotimenetluse. Kui pankrotti mineku hetkel on võlgniku vastu kohtumenetlus pooleli, siis jätab kohus nõude läbi vaatamata ja nõue tuleb uuesti esitada pankrotihaldurile.

Võlgniku pankroti tõttu lõppevat kohtuvaidlust lahendava kohtuniku jaoks annab sellises olukorras selge tegevusjuhise tsiviilkohtumenetluse seadustik, mis ütleb üheselt, et kohus teeb hagi läbivaatamata jätmise kohta määruse ja sama määrusega tühistab ka hagi tagamise.

Seega seaduse sõnastuse kohaselt peab kohus hagi tagamiseks võlgniku kinnisvarale seatud kohtuliku hüpoteegi tühistama ja näiteks kaks aastat võlgniku vastu kohut käinud võlausaldaja on jälle „nullis tagasi“.

Kõige kurvemini tundsidki end sellises olukorras need hagejad, kel oli õnnestunud saavutada hagi tagamine ja kes olid selle eest tasunud 28,76 € suuruse riigilõivu ja lisaks veel nõude suuruselt vähemalt 5% suuruse tagatise. Hüpoteegiga koormatud kinnistu müügist oleks nad oma raha (vähemalt osaliselt) tagasi saanud. Ka pankrotimenetluses kehtib reegel, et pandieseme müügist saadud raha läheb pandipidajale, välja arvatud kuni 15%, mis läheb menetluskulude katteks.

Riigikohus muutis olukorda

Viidatud otsuses asus Riigikohus seiskohale, et seadusandja ei ole soovinud kohtuliku hüpoteegiga tagatud võlausaldajate huvisid pankroti väljakuulutamisega kahjustada. Seetõttu ei pea võlgniku pankrotti mineku tõttu hagi läbi vaatamata jätmisega kaasnema hagi tagamise tühistamine ja kohtuliku hüpoteegi kustutamine.

Kostja pankroti väljakuulutamise tõttu hagi läbi vaatamata jätmisel suunatakse hageja nõue sisuliselt pankrotimenetlusse, mis iseenesest ei too kaasa hagi tagamise aluse äralangemist. Selliselt jääb kohtulik hüpoteek Riigikohtu arvates tagama sama nõuet, mille tagamiseks see seati, ja mis esitatakse tunnustamiseks pankrotimenetluses, ning see on aluseks ka nõude tunnustamisel pandiga tagatud nõudena. Hagi tagamise saab tühistada ja võlgniku taotlusel kohtuliku hüpoteegi kustutada üksnes juhul, kui hageja nõuet või selle rahuldamisjärku pankrotimenetluses ei tunnustata ja võlausaldaja ei esita hagi nõude või rahuldamisjärgu tunnustamiseks või kui see hagi jäetakse rahuldamata.

Kas samm pretsedentõiguse poole?

Võlausaldajate jaoks tervitatav otsus. On hea teada, et hagimenetluses saavutatud kohtulik hüpoteek jääb nõuet edasi tagama ka juhul, kui kostja läheb menetluse kestel pankrotti. Teisalt ei jäta kehtiv seadus kohtunikule diskretsiooniruumi – kohus tühistab hagi tagamise, kui hagi jäetakse läbi vaatamata. Saab näha, millise põhjendusega kohtud vastava normi kohaldamata jätavad.

______________________________________________________________________

*9.02.2011. a Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-143-10

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga