Kas töölepingu lõpetamisel sõlmitakse kompromiss?

Triniti

Kui tööandja ja töötaja allkirjastavad töölepingu lõpetamisel dokumendi, milles lepitakse kokku vastastikuste nõuete ja kohustuste puudumises, siis peab selles dokumendis olema väga selgelt välja toodud, milles pooled kokku leppisid. Värske Riigikohtu praktika viitab sellele, et tegemist võib olla tavapärase kompromissilepinguga, millele seadus sätestab kindlad raamid.

Tavaline olukord töölepingu lõpetamisel

Praktikas on küllaltki tavaline, et tööandja ja töötaja allkirjastavad töölepingu lõppemisel paberi, milles fikseeritakse, et töötaja annab tööandjale üle võtme, uksekaardi, sülearvuti, jmt. Samasse dokumenti pannakse sageli muuhulgas kirja, et pooltel ei ole teineteise vastu mitte mingisuguseid nõudeid või, et pooled loobuvad mistahes nõuetest teineteise vastu. Siin varitseb aga oht, et kokkulepe on ebaselge ning ei pruugi välistada mistahes nõudeid sellises ulatuses, nagu kumbki pooltest esialgu ekslikult arvas.

Sõltuvalt töölepingu lõppemise põhjusest (st kas tegemist on koondamisega, poolte kokkuleppel lõpetamisega, vmt) on vajalik väga hästi läbi mõelda, millise dokumendi siiski peaksid pooled allkirjastama.
• Kui poolte vahel on jäänud üles vaieldavaid küsimusi, mida soovitakse reguleerida, võib tegemist olla pigem tavapärase kokkuleppega, millega pooled soovivad vaieldavaid küsimusi reguleerida – ehk kompromissilepinguga.
• Kui tegemist on vaid nö võtmete üleandmisega, siis pigem on tegemist tavapärase asjade üleandmise aktiga.

Riigikohtu seisukoht

Riigikohus on seisukohal, et töölepingu lõppemisel allkirjastatavad dokumendid võivad sõltuvalt oma mahust ja sisust olla muuhulgas ka täiesti tavalised kompromissilepingud. Kompromissilepingul, sarnaselt mistahes teise lepinguga, on konkreetne õigussuhete ring, mida reguleeritakse. Kompromissilepingu korral eeldatakse, et pooled loobuvad vastastikku oma olemasolevatest nõuetest ning omandavad kompromissiga uued nõuded. Siiski ei saa sellest järeldada, et pooled loobuvad absoluutselt kõigist olemasolevaist nõudeist teineteise vastu.

Selleks, et töölepingu lõpetamisel sõlmitud kokkulepe oleks selge ja pooltele õiguslikult siduv, tuleks selles selgelt kirja panna, kas ja missugustest nõuetest pooled vastastikku on loobunud või missuguste kohustuste puudumist on pooled kinnitanud. Liiga üldine loobumine ei pruugi, vähemasti töösuhetes, olla piisav väitmaks et pooled ongi vastastikku kõigist olemasolevaist nõudeist loobunud.

Soovitused

Seega soovitame töölepingu lõpetamisel hoolega läbi mõelda, kas soovitakse lahendada mingeid lahtisi küsimusi või on tegemist tavalise nö võtmete üleandmise olukorraga. Sellest oleneb, mida allkirjastatavasse dokumenti kirja panna.
• Kui soovitakse lahendada mingeid lahtiseid küsimusi, siis tuleks dokumendis väga täpselt fikseerida, mida reguleeritakse – ehk millistest nõuetest teineteise suhtes loobutakse ja milliste kohustuste puudumist kinnitatakse.
• Kui soovitakse üle anda võtmed, jmt siis oleks mõistlik piirduda sedastusega, et antakse üle konkreetsed dokumendid või esemed ning vältida mistahes muude kokkulepete mainimist.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga