Kas välismaalasega ei tohigi töölepingut sõlmida?

Triniti

Mitmed välismaalaseid värbavad või värvata plaanivad tööandjad on viimasel ajal allakirjutanult uurinud, kas välismaalasega ikka tohib töölepingu sõlmida ning kui tohib, siis millal seda teha võib. Asi selles, et välismaalaste seadus (VMS) selgesõnaliselt keelab sõlmida lepingut töötamiseks välismaalasega, kellel puudub õiguslik alus Eestis töötamiseks, st kellel ei ole Eesti elamisluba. Seejuures hõlmab keeld mistahes lepingut, olgu lepingu vormiks kas töö- või mõnd võlaõiguslikku tüüpi leping. Tõsi, keelu rikkumine ei too kaasa karistust, kuid keeld võib  oma selguses ja konkreetsuses olla esialgu ehmatav.

Teisest küljest on töötamiseks antava elamisloa taotluse esitamise vältimatuks eelduseks tööandja kinnitus, et ta võtab välismaalase tööle ning välismaalase kinnitus, et ta asub tööle. Sealhulgas peavad nii tulevane tööandja kui välismaalane Politsei- ja Piirivalveametile (PPA) näitama oma kinnitustes ära töötamise olulised tingimused. See aga eeldab tööandja ja välismaalase kokkulepet töösuhte olulistes tingimustes. Kuidas sellises olukorras käituda?

Välismaalasega tohib sõlmida töölepingu

Väga lühidalt kokku võttes – välismaalasega võib sõlmida töölepingu. Vastupidine seisukoht ilmselt ei oleks kooskõlas ei kehtiva töölepingu seadusega (TLS) ega muude seadustega.

TLS kohaselt kohaldatakse töölepingu sõlmimisele võlaõigusseaduses (VÕS) sätestatut. TLS kohaselt sõlmitakse tööleping kirjalikult, kusjuures kirjaliku vorminõude mittejärgimine ei muuda lepingut tühiseks. VÕS kohaselt loetakse leping muuhulgas sõlmituks ka juhul, kui on selge, et pooled on saavutanud kokkuleppe. Seega – kui tööst huvitatud välismaalane ja Eesti tööandja on saavutanud kokkuleppe (olgu see suulises või kirjalikus vormis) töösuhte olulistes tingimustes, on seaduse kohaselt tööleping sõlmitud. TLS vorminõude järgimiseks oleks oluline vormistada vastav kokkulepe ka kirjalikult.

Välismaalasega võib töölepingu sõlmida nii enne kui pärast Eestisse saabumist

Nagu eespool mainitud, on töötamiseks antava elamisloa taotluse esitamise vältimatuks eelduseks Eesti tööandja ja välismaalase sisuline kokkulepe töösuhte olulistes tingimustes (ametinimetus, töö tegemise koht, töötasu suurus, tööle asumise aeg ning see, kas töösuhe on tähtajatu või tähtajaline). See tähendab, et sisuliselt peab tööleping olema enne elamisloa taotluse esitamist sõlmitud, vastaselt juhul ei ole võimalik esitada ka elamisloataotlust. Teisalt, nagu eespool mainitud, keelab kehtiv VMS töölepingu sõlmimise välismaalasega enne, kui talle on antud elamisluba.

Kehtiv VMS eeldab sisulise kokkuleppe olemasolu töösuhte olulistes tingimustes enne elamisloa taotlemist. Lisaks on selle olemasolu enne elamisloa taotlemist vajalik ka tööandjale, kes peab tegema märkimisväärseid kulutusi välismaalase Eestisse töölesaamiseks ning siia tööle asuvale välismaalasele, kes peab kogu oma elukorraldust muutma ning Eestisse ümber asuma. Ilmselt ei hakka ükski välismaalane ega Eesti tööandja tegema põhjalikke ettevalmistusi (sh elamisloa taotluse esitamine, töö tegemiseks vajalike seadmete hange, lennupiletite ostmine, elamispinna üürimine, jne jne) enne, kui tööleping on sisuliselt sõlmitud.

Kokkuvõtteks

Kõike eeltoodut arvesse võttes on allakirjutanu seisukohal, et välismaalasega võib töölepingu sõlmida nii enne elamisloa taotluse esitamist kui ka pärast välismaalasele elamisloa andmist. Niivõrd intensiivne lepinguvabaduse riive – keeld sõlmida töölepingut enne elamisloa olemasolu – ei ole mitte millegagi põhjendatud, seda enam, et seadus tegelikult eeldab töölepingu sisulist olemasolu juba enne elamisloa taotluse esitamist. Siiski on välismaalasega töölepingu sõlmimisel mõistlik pidada eelnevalt nõu juristiga, et maandada lepinguga seotud riske nii tööandja kui välismaalase jaoks.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga