Keelatud infovahetusest erialaliidus

Triniti

Eesti majanduselu on viimasel ajal raputanud erialaliitudes toimuv – meedia uurib nii piima- kui leivatootjate liidu tegemisi. Erialaliitudes, nende olemuselt tulenevalt, toimub konkurentide vahel infovahetus ja ühistegevus. Sellist informatsiooni vahetamist võidakse vaadelda konkurentide käitumist mõjutavana ning seega konkurentsiõigusega puudet omavana.

Tihti ei ole ettevõtjatel vaid oma kõhutunnet usaldades kaugeltki selge, mida võib ja mida ei või erialaliitudes teha. Siin annab juhtnööre Euroopa Kohtu viimaste aastate praktika*, mis on oluliselt laiendanud „keelatud infovahetuse“ piire, mistõttu ei piisa enam ettevõtjate arusaamast, et keelatud on hinna- ning turujaotamise kokkulepped.

Konkurentsieeskirjad on karmid

Konkurentsiseaduse § 4 sätestab, et keelatud tegevuseks on konkurentsi kahjustava eesmärgi või tagajärjega ettevõtjatevaheline kokkulepe, kooskõlastatud tegevus ja ettevõtjate ühenduse otsus. Keelatud tegevuse tuvastamisel moodustab määratav trahv kuni 10% ettevõtja ja ettevõtjate ühenduse eelmise majandusaasta käibest. Eestisisest mõju omavate keelatud kokkulepete puhul on lisaks võimalik karistada ka juhatuse ja nõukogu liiget rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.

Eristada tuleb horisontaalseid ning vertikaalseid tegevusi turul. Erialaliidus toimuv ühel turutasemel konkureerivate ettevõtete vaheline tegevus võib olla horisontaalne lubamatu tegevus. Vertikaalse tegevusena lubatul on oluliselt laiemad piirid – nt piimatootja ning piimatoote lõpptarbijale müüja vaheline infovahetus on enamjaolt lubatud. Samuti on lubatud ühel tasemel konkureerijate arutelu üla- või alaliinis toimuvast.

Kriteeriumid erialaliidus asetleidva , s.o. horisontaalse infovahetuse lubatavuse hindamisel on turustruktuur ning vahetatava informatsiooni iseloom.

Mis on keelatud?

Keelatud infovahetuseks on igasugune ettevõtjate omavaheline otsene või kaudne suhtlemine, millega võidakse mõjutada konkurendi käitumist turul või anda konkurendile teada seda, kuidas ettevõtja ise on otsustanud käituda, kui sellise suhtlemise eesmärk või tagajärg on vabale turule mitteomaste konkurentsitingimuste tekkimine.

Juhul, kui erialaliitudes lepitakse kokku või vahetatakse informatsiooni alljärgnevas, võib tegemist olla keelatud tegevusega:

  • ostu- ja müügihindade ja tehingutingimuste osas. Siia alla kuuluvad ka kokkulepped kampaaniate, hinnatõusu mahtude jmt osas;
  • klientide, toodangu, turgude, tehnilise arengu või investeeringute osas;
  • kaubaturgude, territooriumite või tarneallikate osas;
  • riigihangete pakkumiste osas.

Euroopa Kohus uurides viie mobiilside ettevõtja poolt lõunalauas arutletut leidis, et keelatud tegevusena võib kvalifitseeruda:

  • tegevus, millel ei ole küll konkurentsi kahjustavat tagajärge, kuid see omab sellist eesmärki;
  • tundliku info vahetamine, isegi seda kasutamata ning omamata konkurentsi kahjustavat või piiravat tagajärge;
  • üksik infovahetuse juhtum, olenemata, kas see omas mõju või oli võimeline muutma ettevõtjate otsuseid – eeldatakse, et ettevõtjad võtavad arvesse konkurentidega vahetatud teavet;
  • ühepoolne informeerimine, s.t. ei ole vajalik kahe- ega mitmepoolne infovahetus;
  • tulevikulootusi kajastava info vahetamine.

Millest üldse liidus rääkida võib?

Üldreegliks on, et erialaliidus toimuv horisontaalse iseloomuga info vahetamine on lubatud, kui see ei oma mõju ettevõtjate sõltumatutele otsustele, kuidas ja millisel viisil kavatseb ta turul tegutseda.

Lähtudes üha enam hõlmavast Euroopa Kohtu praktikast, on võimalik tõdeda, et selgepiiriliselt on lubatud infoks järgnev:

  • statistiline infotöötlus ning liikmetele identifitseerimatute tulemuste teatamine;
  • ajaloolise informatsiooni vahetus;
  • koondinformatsiooni vahetus;
  • seadusemuudatustele, standardite kehtestamisele ning vastavas osas nn lobby-töö tegemisele suunatud infovahetus.

Juhul, kui liidu koosoleku käigus alustab konkurent keelatud info avaldamist, peaks seadusekuulekas ettevõtja nõudma sellise info jagamise lõpetamist ning arutelu jätkumisel lahkuma koosolekult ning nõudma enda lahkumise protokollimist. Kui ettevõte on juba osalenud infovahetuses, mille lubatavuse osas on tal kahtlusi, on ettevõtjal võimalus vabaneda vastutusest või saada karistuse märkimisväärset vähendamist juhul, kui ta teavitab ametivõime toimunust kooskõlas nn leebusprogrammi reeglitega.

Siiski on leiab siinkirjutaja, et Eesti Konkurentsiamet käsitleb erialaliitudes toimuvat lähtudes pigem ratsionaalsusest ning igasugust infovahetust ei uurita Euroopa Kohtu kitsa tõlgendusruumi valguses – näiteks leidis amet Eesti Liikluskindlustuse Fondi tegevusi uurides, et 4-kuu vanuse info vahetamine kvalifitseerub lubatud ajaloolise info vahetusena.

____________

* vt näiteks kohtuasjad C-8/08 T-Mobile Netherlands BV jt v Raad van bestuur van de Nederlandse Mededingingsautoriteit; C-238/05 Asnef-Equifax v Asociación de Usuarios de Servicios Bancarios jmt.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga