Kellele kuuluvad ettevõtte IT-lahendused?

Triniti

Aina sagedamini kuuleme ettevõtjatelt, et IT-töötaja lahkumisega kaasnevad lisaks praktilistele probleemidele ka õiguslikud mured, nt konkreetse ettevõtte jaoks kirjutatud arvutiprogrammi ülevõtmine konkurendi poolt, selle edasiarendamise keeld senisele tööandjale, jne.

Meie hinnangul põhjustab selliseid probleeme eelkõige tööandjate lootus, et seadus kaitseb nende õigusi niikuinii või piisab IT-töötajaga sõlmitud üldsõnalisest litsentsilepingust „kõigi isiklike ja varaliste (autori)õiguste“ kasutamiseks. Tegelikkuses on selline litsents isiklike autoriõiguste osas valdavalt õigustühine ning autoriõigustega seotud äririske ei maanda.

Järgnevalt lühidalt sellest, kuidas sõlmida leping, mis oleks kehtiv ja reaalselt kaitseks ettevõtja huve IT-valdkonnas.

Kellele kuuluvad autoriõigused eraldi kokkuleppe puudumisel?

  • IT-valdkonnas on olulisemaks teoseks arvutiprogrammid ja nende loomise vahe-etappide resultaadid, samuti nt andmebaasid.
  • Töötaja loodut saab tööandja kasutada vaid juhul, kui selle sätestab seadus või selles lepitakse eraldi kokku.
  • Seaduse alusel kuulub tööandjale vaid ainulitsents varaliste õiguste teostamiseks ning kõik isiklikud autoriõigused jäävad töötajale. Sealhulgas jäävad töötajale näiteks õigused teose muutmiseks ja täiendamiseks, kuigi tarvilikud on need just tööandjale. Seega vastavate erikokkulepete puudumisel pelgalt seadusetähele loota selles küsimuses ettevõtjal ei tasu.

Kindlustamas õigusi...

Creative Commons License
Autoriõigused kuuluvad: QuestionCopyright.org.

Mida teha isiklike autoriõigustega?

  • Ettevõtja IT-lahendustega seotud riskide maandamise võtmeks on just autori isiklike õiguste reguleerimine – s.t vastav autori- või litsentsileping. Mõned isiklike autoriõigustega seotud riskid on lihtsalt maandatavad. Näiteks õigused tuletatud teostele ja teoste lisadele (nt arvutiprogrammi lisamoodul) on võimalik tööandjale litsentsida. Teised isiklikud õigused ühilduvad osaliselt vastava varalise õigusega, seega kuuluvad justkui seaduse alusel saadud ainulitsentsi alla. Selliseks õiguseks on näiteks isiklik õigus otsustada teiste isikute poolt teosesse muudatuste tegemine ja vastav varaline õigus teose töötlemisele.
  • Kolmandaid isiklikke autoriõigusi saab autor teostada vaid omal kulul, hüvitades tööandjale ka seonduva kahju. Seega ei hõlma sellised autoriõigused endas arvestatavat majandusriski. Siia kategooriasse kuuluvad isiklikud õigused teose täiendamiseks, tagasi võtmiseks ja autorinime kõrvaldamiseks.

Ülejäänud isiklike õiguste osas nii lihtsalt läbi ei saa:

  • Esiteks, õigus autorsusele, mis annab autorile õiguse esineda teose mistahes kasutamisel teose loojana. See on põhiõigusliku olemusega võõrandamatu õigus, mistõttu ei saa seda sarnaselt põhiõigustega ka lubada teistel kasutada.
  • Sisult sarnased õigused on ka õigus autorinimele ning õigus aule ja väärikusele. Siin on tööandjal muud mitte-litsentsilikud võimalused, näiteks saab autor otsustada, et realiseerib õiguse autorsusele seda teostamata, samuti, et loodut võib kasutada anonüümselt, jmt.
  • Kolmandaks, eraldi sätestamist vajab ka autori isiklik õigus otsustada selle üle, millal on teos valmis avalikustamiseks. Enne selle õiguse teostamist ei saa tekkida ega ka tööandjale üle minna varaliste õiguste teostamise õigus. Siin välistaks ettevõtja huvide vastase isiklike õiguste kasutuse kokkulepe, mille kohaselt on igasugune töötulemi üleandmine tööandjale töötaja nõusolek selle kohta, et teos on valmis üldsusele esitamiseks.

IT-töötajaga sõlmitava kokkuleppe täpsus ning läbimõeldus tagab, et asjaosalistele on mängureeglid algusest peale selged ning isiklikele õiguste tuginemine ei takista tööandja jaoks loodu kasutamist ettevõtja huvide kohaselt.

*** Artikkel on ilmunud ka Eesti Päevalehe 2010 veebruari lisalehes „XXI sajandi ettevõtja abimees“, lk 7.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga