Kohtuistungile ilmumata jäämine võib kalliks maksma minna

Triniti

Puutusin advokaadina ühes hiljutises kohtuvaidluses taas kokku olukorraga, kus vastaspoole esindaja kohtuistungile ei ilmunud, ilmumata jäämise põhjusest eelnevalt kohtule ei teavitanud ning kohtuistungi edasilükkamist ei taotlenud.

Kuigi seni oli vastaspooleks olev kostja hageja nõudele aktiivselt ja enda hinnangul ilmselt ka edukalt vastu vaielnud (sh osalenud ka varem toimunud kohtuistungil), lõppes menetlus seekordsele istungile ilmumata jäämise tõttu kostja jaoks siiski ootamatult – kohus tegi tema suhtes tagaseljaotsuse, lähtudes minu kui hageja esindaja vastavast taotlusest.

Kohus lähtub tagaseljaotsuse tegemisel hageja taotlusest

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku kohaselt, kui kostja ei ilmu kohtuistungile, mh eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Kui hageja vastavat taotlust ei esita või kui kohus taotlust ei rahulda, lükkab kohus asja arutamise edasi.

Ühtlasi sätestab seadus olukorrad, millisel juhul kohus siiski tagaseljaotsust ei tee. Muu hulgas ei ole tagaseljaotsuse tegemine põhjendatud juhul, kui kostja on teatanud kohtule mõjuvast põhjusest kohtuistungile ilmumata jätmiseks ning on seda põhistanud ja/või kostja on varasemalt nõustunud asjas kirjaliku menetlusega või asja lahendamisega tema osavõtuta.

Seega, kui kostja ei ilmu kohtuistungile ning hageja esitab taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks, on kohtul sisuliselt kaks võimalust: 1) kui tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid ei esine, peab kohus hageja taotluse rahuldama ning tegema asjas tagaseljaotsuse (sellega hagi rahuldades, kui hagi on õiguslikult veenev või hagi rahuldamata jättes, kui hagi õiguslikult põhjendatud ei ole); 2) kui aga tagaseljaotsuse tegemise eeldused täidetud ei ole, tuleb kohtul jätta hageja taotlus rahuldamata ning lükata asja arutamine edasi. Hageja esitatud tagaseljaotsuse tegemise taotlust kohus seejuures eirata ning omaalgatuslikult kohtuasja sisuliselt lahendama asuda ei saa.

Tagaseljaotsus kui õiguslik sanktsioon

Põhiline erinevus asja sisulise lahendamise ning asjas tagaseljaotsuse tegemise vahel seisneb selles, et tagaseljaotsuse tegemisel lähtub kohus otsuse tegemisel üksnes hageja esitatud asjaoludest, millised loetakse kostja poolt omaksvõetuks (seega kohtu poolt tuvastatuks) ning kostja esitatud väidete ja tõenditega kohus ei arvesta. Asja sisulisel lahendamisel analüüsib kohus aga mõlema poole esitatud seisukohti, hindab mõlema poole esitatud tõendeid, teeb neile tuginedes kindlaks asjaolud ning kohaldab õigust, tehes lõpliku otsuse oma siseveendumise kohaselt.

Kahjulik tagajärg, millega kostja istungile ilmumata jäämisel arvestama peab, ongi hageja esitatud asjaolude tõendatuks lugemine ning kostja vastuväidete ja tõenditega arvestamata jätmine. Seejuures ei oma tähendust, kas kostja on varasemas menetluses aktiivselt osalenud ja hagile vastu vaielnud, ka ei oma tähendust see, mitmendale istungile kostja ilmumata jättis ega ka see, et kostjal oli istungile ilmumata jäämiseks mõjuv põhjus, kui kostja sellest põhjusest kohtule õigeaegselt ei teata ja seda ei põhista. Seega tuleb kostjal istungile ilmumata jäämisel arvestada võimalusega, et kohus teeb tema suhtes hagi rahuldava tagaseljaotsuse.

Soovitus kohtumenetluses osalejatele

Kuivõrd kõnealuses kaasuses olid kõik eeldused tagaseljaotsuse tegemiseks täidetud ega esinenud ka ühtegi seaduses sätestatud alust, mis oleks tagaseljaotsuse tegemise välistanud, oli kostja suhtes tagaseljaotsuse tegemine põhjendatud ning seda sõltumata asjaolust, et kuni istungile ilmumata jäämiseni oli kostja hagi põhjendatusele järjekindlalt vastu vaielnud ning menetluses aktiivselt ka osalenud. Kohtuliku edu tagamiseks seekord viimasest paraku ei piisanud.

Abinõu, mis käesoleval juhul oleks kostja päästnud tema suhtes tagaseljaotsuse tegemisest, oleks olnud näiteks see, kui kostja oleks varasemas menetluses andnud nõusoleku asja lahendamiseks tema osavõtuta või kirjalikus menetluses, aga samuti see, kui kostja oleks istungile ilmumata jäämiseks mõjuva põhjuse esinemisel sellest kohtule õigeaegselt teatanud ja seda põhistanud. Nimetatud juhtudel kohus tagaseljaotsust teha ei saa ning asi tuleb lahendada sisuliselt, mõlema poole esitatud asjaolusid ning tõendeid arvestades.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga