Kohtupraktika ebaühtlus soosib Tallinna linna erakoolide vastu

Triniti

Tallinna soovimatusest erakoole rahastada on päris palju kirjutatud. Viimasel ajal on tulnud ka ridamisi uudiseid erakoolidele positiivsetest kohtuotsustest. Siiski päris ühte moodi ei ole kohtud suutnud identseid olukordi lahendada, mis on tekitanud täiendavat segadust ja ebavajalikku lisatööd eelkõige kohtutele endile.

Nii langetas aastal 2012 Tallinna Halduskohus erakooli rahastamise vaidluses otsuse, millega kohustas linna tasuma Keila Waldorfkoolile seni esitatud, kuid veel tasumata arved ja tegi ettekirjutuse tasuda ka tulevikus põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse alusel esitatavad vastavad arved. Ringkonnakohus jättis otsuse muutmata ja otsus jõustus 19.11.2012 Riigikohtu määrusega Tallinna kassatsiooni mitte menetleda.

Sama kohus, kuid erinevad otsused

Täiesti identsetes Tallinna Waldorfkooli asjas langetas täpselt sama Tallinna Halduskohtu kohtunik täpselt samasuguse otsuse, kuid selle otsuse tühistas Tallinna Ringkonnakohus osaliselt, leides, et tulevikus esitatavate arvete osas ei saanud kohus kaebust rahuldada. Nimelt formaalselt ei ole linn veel keeldunud nende arvete tasumisest, mida talle esitatud ei ole. Seepärast ei ole ka kaebuse rahuldamise eeldused täidetud. Kaebuse esitamiseni tasumata arvete osas jäi halduskohtu otsus muutmata, nende arvete tasumise kohustus jäi kohtuotsusega jõusse. Kuivõrd kaebajal oli raha kohe vaja, ei olnud võimalik õigusteoreetilist vaidlust Riigikohtus ette võtta. Ringkonnakohtu otsus jõustus. Seega tegi ringkonnakohus identsetes asjades aastase vahega tulevikku suunatud nõuete osas kaks erinevat otsust – ühega tehti Tallinnale ettekirjutus ka tulevikus esitatavad arved tasuda, teise kohaselt aga sellist ettekirjutust teha ei saanud. Seejuures  erinesid kolmeliikmelised kohtukolleegiumid mõlemas asjas 2/3 ulatuses, ehk  siis 1/3 osas oli kolleegiumi koosseis sama.

Kohtuvaidlus ei ole meelelahutus

Kaebaja jaoks on siin küsimus menetlusökonoomikas. Linna käitumisest on täiesti ühemõtteliselt selge, et ta ei kavatse erakoolide rahastamise arveid vabatahtlikult tasuda. Loomulikult on  kaebaja soov pääseda samas asjas vaid ühe kohtuvaidlusega ning kohtuotsusega tehtud ettekirjutus tulevikus esitatavate arvete tasumiseks teeniks seda eesmärki väga hästi. Sellise otsuse kohaselt, mis võimaldab kohtu abil sisse nõuda vaid ajaloolisi nõudeid, peaks erakooli pidaja esitama kohtusse kaebusi igakuiselt, kui ta soovib saada koolipidamiseks hädavajalikku raha samuti igakuiselt.

Riigikohtu määrusega linna trahvimiseks saabus selgus

Et Tallinn jätkas oma mittemaksmise poliitikat ka peale otsuse tegemist esitatud Keila Waldorfkooli arvete osas,  esitas viimane halduskohtule taotluse linna otsuse täitmata jätmise eest trahvida. Kohus trahviski linna 750 euroga ning trahvivaidlus jõudis läbi ringkonnakohtu Riigikohtusse, kes leidis, et arvete tasumata jätmisega jättis linn talle kohtuotsuse resolutsiooniga tehtud ettekirjutuse täitmata, mistõttu oli trahvimine õigustatud.

Riigikohtu määrust tervitavad lisaks erakoolidele kindlasti ka halduskohtute töötajad, kes pääsevad nii igakuistest rahastamiskaebustest. Vabanevat ressurssi on võimalik kasutada muude oluliste vaidluste lahendmiseks.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga