Kohtutäitur saatis täitmisteate – mis edasi?

Triniti

Kohtutäituri poolt algatatud sundtäitmist saab vältida kohtusse hagi esitamisega. Sellises vaidluses saab nõudele vastu vaielda mitte üksnes põhjusel, et nõue on juba täidetud või ajatatud või tasaarvestatud, vaid võlgnik võib väita ka näiteks seda, et leppetrahv, viivis või intress on liiga suur või et tal on õigus keelduda omapoolse kohustuse täitmisest kuni sissenõudja on omapoolse kohustuse täitnud.

Seadusesse kirjutatud võimalused

Täitemenetluse seadustik annab võimaluse vaidlustada sundtäitmist eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Siin tuleb tähele panna sõna „eelkõige“, mis tähendab, et tegemist on avatud loeteluga ja vaidlustamise alus ei ole piiratud nende kolme juhuga.

Ka seaduse tekst ütleb, et muu kui kohtulahendi sundtäitmise puhul võib hagis esitada ka kõik vastuväited täitedokumendist tuleneva nõude olemasolule ja kehtivusele. Kitsendus kehtib kohtulahendite täitmisel – sellisel juhul saab vastuväite rajada üksnes sellisele asjaolule, mis on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist.

Riigikohus võlgnike suhtes helde

Riigikohtu praktika kohaselt on sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga võimalik taotleda ka viivise, intressi ja leppetrahvi vähendamist. Seda juhul, kui täitedokumendiks ei ole kohtulahend ehk viivise, intressi või leppetrahvi suuruse küsimust pole kohtumenetluses läbi vaieldud (nt notariaalse lepingu sundtäitmisel).

Kui võlgnik leiab, et lepingus kokku lepitud viivis, intress või leppetrahv on ebamõistlikult suur, saab ta esitada hagi ja nõuda nende vähendamist mõistliku suuruseni ning kohus peab küsimuse sisuliselt lahendama. Terminid „ebamõistlikult suur“ ja „mõistlik“ on hinnangulised kategooriad, mida kohus peab siis hindama, arvestades eelkõige võlgniku poolt kohustuse täitmise ulatust, sissenõudja õigustatud huvi ja mõlema lepingupoole majanduslikku seisundit.

Neist viimase kriteeriumi – majandusliku seisundi – hindamise kohustus annab „huvitava“ võimaluse käendajatele ja tagatisvara omanikele, kes seaduse järgi võivad esitada nõudele samu vastuväiteid, mida põhivõlgnik ja seega siis ka nõuda sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga viivise, intressi või leppetrahvi vähendamist. Hinnata tuleb seejuures mitte käendaja või tagatisvara omaniku majanduslikku seisundit, vaid põhivõlgniku oma. Riigikohus on lisaks selgitanud, et hindamise aluseks on ka põhivõlgniku pankrotiseisund. Olgu näiteks käendaja seega ise kui rikas tahes, saab ta tugineda asjaolule, et põhivõlgniku majanduslik seisund on halb, sest põhivõlgnik on pankrotis.

Viivise ja intressi mõistlik suurus

Riigikohus on majandustegevuses sõlmitud tehingu kohta leidnud, et kokkulepitud viivisemäär 0,2% viivitatud summast päevas ei oleks seadusega vastuolus ka siis, kui tegemist oleks tüüptingimusega.

Intressi puhul on Riigikohus leidnud, et eelduslikult on heade kommete vastasuse tõttu tühine tehing, kui krediidi kulukuse määr ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kuus korda.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga