Kohtute õigus au ja hea nime kaitsele?

Triniti

Pressinõukogu arutas sel suvel Tallinna Ringkonnakohtu kaebust Eesti Päevalehe LP-s 7. mail 2016 ilmunud artikli  „Alla Raudsepp, juriidilise näidispoomise nurkasurutud ohver“ üle ja otsustas, et leht ei ole rikkunud head ajakirjandustava.

Intervjuu Alla Raudsepaga räägib sellest, kuidas 20 aastat nõutud advokaadina töötanud naine kaotas kolme aastaga kõik. Intervjuu käigus selgub, mis ja miks Alla Raudsepaga juhtus.

Tallinna Ringkonnakohus kaebas artikli peale Pressinõukogusse. Seda põhjusel, et kohtute poole ajakirjanik intervjuu ettevalmistamise käigus ei pöördunud ja kommentaariks sõna ei andnud.

Kohtu au ja hea nime küsimus

Leidsime, et kohus, tegutsedes riigi nimel ja olles riigivõimu üheks osaks, ei saa esitada kaebust Pressinõukogusse iseseisva õigussubjektina, vaid kaebus tuleb esitada riigina.

Leidsime ka, et riik ei saa kaitsta enda mainet tsiviilvaidluses ning sellise kaebuse esitamisega, kus kohus pöördub Pressinõukogu poole, devalveerub tema sõltumatus, kuivõrd ta annab end eraõiguslikesse kätesse, et otsustataks kohtu sõltumatusse puutuva situatsiooni üle.

Kohtule kommentaari andmise võimaldamine kui väidetav kohustus

Üllatav oli antud vaidluse puhul Tallinna Ringkonnakohtu etteheide, et kohtule ei antud sõna enne otsusega seonduva artikli avaldamist. Eesti ajakirjandus ei ole eales vaadelnud kohut, kui „konflikti osapoolt“ eetikakoodeksi mõttes, kellele peaks veel täiendavalt sõna andma enne kohtupraktikast kirjutamist. Siinkirjutajale ei ole ka teada, et selline praktika eksisteeriks ka kusagil teistes Euroopa Nõukogu riikide seas (s.h Venemaal ja Türgis) – euroopalikus õigusruumis on kohtuotsused avalikud ning just otsustes on kohus esitanud enda nägemuse ja otsuse. Iseenesest otsuste sisuline kritiseerimine on alati olnud lubatud ning kriitika piirid on seda laiemad, kui kriitik on süüdimõistetu, kelle elukorraldust kohtuotsus oluliselt muudab.

Eelnevat kinnitab ka see, et kohtumenetluses ei käsitleta kohut konflikti poolena, vaid kohus on see, kes konflikti lahendab. Kohut ei loeta ei pooleks ega menetlusosaliseks. Kohus on andnud oma seisukoha ja kõik relevantsed ja asjassepuutuvad põhjendused kohtulahendis, mis on avalik ja kõigile ligipääsetav.  Veelgi enam, mistahes konkreetses kohtuasjas otsuse teinud kohtunikul ei ole nagunii võimalik otsust enam täiendavalt kommenteerida või täiendada. Kohtunik teeb otsuse Eesti Vabariigi nimel kooskõlas seadusandlusega, mitte lähtudes oma subjektiivsest arvamusest, mida võiks hiljem ajakirjanduse veergudel täiendama asuda.

Selliste põhimõtetena võiks õigusemõistmise ja ajakirjanduse vahekord ka püsida.

Pressinõukogu tegi ajakirjandust õigeksmõistva otsuse.