Konkursil „põrunud“ prügivedaja võib sekkuda konkurendi ja valla vahelisse lepingusse

Triniti

Leping on tavaliselt üksnes selle konkreetse lepingu poolte kokkulepe. Kolmandal isikul ei ole õigust sellesse sekkuda. Siiski on Riigikohus hiljutises lahendis asunud seisukohale, et korraldatud jäätmeveo kontsessioonilepingu tingimuste võimalikku muutmisse saab sekkuda isegi selline kolmas isik, kes ise hankemenetluses ei osalenud.

Korraldatud jäätmevedu on kohaliku omavalitsuse pädevuses

Jäätmekäitlus üldiselt on Euroopa, aga ka Eesti kohalikul tasandil küllalt reguleeritud valdkond. Kohaliku omavalitsuse koormus ja vastutus jäätmekäitluse korraldamisel oma territooriumil on märkimisväärne. Muuhulgas peab kohalik omavalitsus vastu võtma jäätmekava ning tagama korraldatud jäätmeveo teenuse kõigile elanikele ja ettevõtetele tema territooriumil.

Seadus kohustab kohalikku omavalitsust viima korraldatud jäätmeveo teenuse osutaja leidmiseks läbi riigihanke. Riigihanke menetluse tulemusel sõlmivad kohalik omavalitsus ja riigihanke võitnud isik jäätmeveo kontsessioonilepingu. Leping sõlmitakse pakkumuses toodud tingimustel kooskõlas hankedokumentidega. Tavapäraselt muutub hankemenetluse tulemusel sõlmitud leping alates selle sõlmimisest nö tavaliseks lepinguks. St tegemist on lepingupoolte kokkuleppega, mida saab vastavalt vajadusele muuta ja täiendada. Siiski ei pruugi see nii olla teenuse kontsessioonide korral.

Riigikohtu lahend

Riigikohtu halduskolleegium tegi hiljuti otsuse, mis omab siinkirjutaja hinnangul olulist tähendust mistahes kontsessioonilepingu muutmise küsimuses. Nimelt asus Riigikohus, viidates muuhulgas Euroopa Kohtu hanketeemalisele praktikale, selgelt seisukohale, et hanke võitjaga sõlmitud kontsessioonilepingu muutmisse võib sekkuda ka kolmas isik. Seda juhul, kui:
• kontsessiooni võitja teeb hankemenetluses sellise pakkumise, mis ei võta arvesse pakkumise tegemise ajal teadaolevaid kohustuslike maksude ja maksete või muude avalike koormiste suurenemisi, kuigi see oli või vähemalt pidi teada olema, ning
• pärast kontsessioonilepingu sõlmimist muudavad pooled lepingut kontsessionäärile soodsamaks põhjendades seda kohustuslike maksude ja maksete või muude avalike koormiste suurenemisega ning sellega seotud kontsessionääri kulude „ettenägematu“ suurenemisega.

Riigikohtu põhjenduste kohaselt peab pakkumisel osalenud isikul, sõltumata sellest, kas tema pakkumus on välja valitud, olema võimalus kontrollida kogu pakkumismenetluse õiguspärasust tervikuna ja selle jooksul tehtud otsuste õiguspärasust. Samuti on kontsessioonide puhul võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtetest tulenevalt väga oluline, et hankija on hankemenetluses avaldatud tingimustega seotud kuni hankelepingu täitmise lõpuni.

Soovitused

Soovitame mistahes kontsessiooni riigihankemenetluses osalejal põhjalikult kaaluda oma pakkumist ning selle osasid. Hinnastamistingimused, mida pakkumine sisaldab, peavad olema majanduslikus mõttes jätkusuutlikud kontsessiooni lõpuni. Lootus, et „küll varsti saame hinda suurendada, kui tehing on koju toodud“, ei pruugi käsitletud Riigikohtu seisukohtade valguses vilja kanda.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga