Koondamise tühisuse korral võib tööandja nõuda makstud hüvitise tagasi

Triniti

Tõenäoliselt leiab enamus tööandjaid end varem või hiljem olukorrast, kus töömahu vähenemise, töö lõppemise või muu töö ümberkorraldamise tõttu peab ta vajalikuks mõne töötaja koondada. Kui esineb koondamisolukord, siis vastavalt töölepingu seadusele peab tööandja muuhulgas teatama töötajale töölepingu ülesütlemisest ette seaduses sätestatud päevade võrra (või hüvitama vähem etteteatatud päevad rahas) ning maksma töötajale koondamishüvitist.

Koondamise ebaseaduslikkuse korral mõistetakse töötajale välja hüvitis

Kui töötaja koondamisega ei nõustu, on tal õigus töölepingu ülesütlemine vaidlustada. Olukorras, kus vaidlust lahendav töövaidluskomisjon või kohus tuvastab, et töölepingu ülesütlemine on tühine, lõpetab töövaidluskomisjon või kohus üldjuhul töösuhte ise. Samuti mõistab vaidlust lahendav organ sellisel juhul vastavalt seadusele tööandjalt välja töötaja kasuks hüvitise töölepingu ebaseadusliku ülesütlemise eest – reeglina kolme kuu keskmise töötasu suuruses summa.

Seega, kui töötaja poolt koondamise vaidlustamine osutub edukaks, mõistetakse tööandjalt lisaks koondamise raames töötajale juba makstud hüvitistele välja ka hüvitis töölepingu ebaseadusliku ülesütlemise eest.

Koondamise tühisuse korral tuleb koondamise raames saadu tagastada

Olukord, kus tööandja peaks tasuma töötajale lisaks koondamise hüvitisele ka vaidlustusorgani väljamõistetud hüvitise oleks tööandja suhtes kahtlemata ebaõiglane. Sellise olukorra lahendamisel on tööandjale abiks Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-73-14, kus kohtukolleegium analüüsis küsimust – kui koondamine osutub töövaidluskomisjoni või kohtu hinnangul tühiseks, siis kas tööandjal on õigus nõuda tagasi töötajale koondamise alusel makstud summad?

Riigikohus asus nimetatud lahendis seisukohale, et kui töölepingu erakorraline ülesütlemine koondamise tõttu on tühine, ei ole tööleping ülesütlemisega lõppenud (töölepingu lõpetab vaidlustusorgan). Kuna tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi, tuleb selle alusel saadu teisele lepingupoolele tagastada. Seaduse mõttest ega sisust ei tulene tööandja kohustust maksta töötajale üheaegselt nii koondamishüvitist kui hüvitist töölepingu ebaseadusliku ülesütlemise eest. Seega, kui vaidlust lahendav töövaidluskomisjon või kohus on tuvastanud koondamise tühisuse, on tööandjal õigus nõuda töötajalt tagasi koondamise raames makstud hüvitis.

Tööandja võib koondamise hüvitise tagasinõude mh tasaarvestada töötaja hüvitisenõudega töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest. Riigikohtu seisukoha järgi võib sellise tasaarvestusavalduse tööandja esitada töötajale juba töölepingu ebaseadusliku ülesütlemise üle peetavas vaidluses.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga