KOV planeerimisotsustus peab olema selge, arusaadav, kaalutletud ja põhjendatud

Triniti

Viimasel ajal on tõusnud taas päevakorrale halduskohtuvaidlused, kuna kohalik omavalitsus jätab kehtestamata arendaja poolt soovitud detailplaneeringu või – vastupidiselt – kehtestab detailplaneeringu vaatamata puudutatud isiku vastuväidetele. Ilmselt on sellised vaidlused sagenenud just seonduvalt aktiviseerunud ehitustegevusega ning kohalike omavalitsuste sooviga piirata nende rahakotile olulist mõju avaldada võivate planeeringute kehtestamist.

Ka Riigikohus on viimasel ajal korduvalt väljendanud oma seisukohti ja arvamusi seoses kohaliku omavalitsuse kohustusega teha planeerimismenetluses kaalutletud ja põhjendatud otsuseid.

Kohaliku omavalitsuse planeerimisalane pädevus

Planeerimisseaduse (PlanS) § 1 lg 3 sätestab planeerimise põhimõtted ja eesmärgi. Selle kohaselt on planeerimine (sh detailplaneerimine) demokraatlik, erinevate elualade arengukavasid koordineeriv ja integreeriv, funktsionaalne, pikaajaline ruumilise arengu kavandamine, mis tasakaalustatult arvestab majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna arengu pikaajalisi suundumusi ja vajadusi. PlanS § 4 lg 2 sätestab, et planeerimistegevuse korraldamine kohaliku omavalitsuse territooriumil on kohaliku omavalitsuse pädevuses.

Seega on kohalikul omavalitsusel detailplaneeringute menetlemisel väga lai kaalutlusruum. Planeerimisalaste regulatsioonide läbiv põhimõte, mida on korduvalt oma otsustes kinnitanud ja selgitanud ka Riigikohus, on, et kohus saab kohaliku omavalitsuse planeerimisalase tegevuse korral üksnes kontrollida kohaliku omavalitsuse tegevust kaalutlusotsuste tegemisel.

Kohus saab kontrollida ja otsustada selle üle, kas kohalik omavalitsus on planeerimisotsustuse tegemisel piisavalt ja õiglaselt kaalutlenud erinevaid asjaolusid ja seisukohti ning kas selliste asjaolude ja põhjenduste arvestamine on piisav konkreetse planeerimisotsustuse tegemiseks. Kui mitte, siis saab kohus üksnes tühistada kohaliku omavalitsuse otsuse ning kohustada kohalikku omavalitsust samas küsimuses uuesti läbi viima otsustusmenetluse. Seejuures ei saa aga kohus kohustada kohalikku omavalitsust tegema konkreetselt nii- või teistsugust otsust. Milline otsus lõpuks teha, on ikkagi täielikult kohaliku omavalitsuse otsustada.

Riigikohtu hiljutised selgitused

2014 aasta märtsis on Riigikohus teinud muuhulgas paar otsust (haldusasjad nr 3-3-1-87-13 ning 3-3-1-96-13), milles on veelkordselt kinnitanud üle oma varasemad seisukohad:

  • kohaliku omavalitsuse kaalutlused ja põhjendused mingi konkreetse planeerimisotsustuse tegemisel peavad olema arusaadavad ja selged;
  • asjaolu, et kohaliku omavalitsuse esitatud põhjendused ja kaalutlused ei ole asjast puudutatud isikule meelepärased, ei saa olla põhjuseks konkreetse planeerimisotsustuse tühistamiseks.

Kokkuvõtteks

Kohaliku omavalitsuse voli ja pädevus planeerimisotsuste tegemisel on väga lai. Oluline on, et otsustus oleks selgelt ja arusaadavalt kaalutletud ning põhjendatud. Kohtu võimalus kohustada kohalikku omavalitsust tegema konkreetses planeerimisasjas nii- või teistsugune otsustus on välistatud. See tähendab, et lõpliku otsustuse teeb alati kohalik omavalitsus.

Asjast puudutatud isikud aga saavad neile sobiva planeerimisotsustuse tegemisele kaasa aidata sellega, et teevad kohaliku omavalitsusega mõistlikku koostööd ning avaldavad planeerimismenetluse käigus oma põhjendatud ja selged soovid ning vastuväited õigeaegselt. Kui planeerimisotsustus siiski ei ole puudutatud isikule meelepärane, tuleb väga hoolikalt kaaluda, milline võiks olla võimaliku vaidlustamise perspektiiv ning kas seda on mõtet ette võtta.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga