Kuidas kontrollida osanikeringi?

Triniti

ÄS § 149 kohaselt on osaühingu osanikeringi võimalik korraldada kolmel viisil: esiteks võib muuta osa täiesti vabalt võõrandatavaks (välistades osanike ostueesõiguse põhikirjaga), teiseks (nn vaikimisi kehtiv tavaregulatsioon), osa on samuti vabalt võõrandatav, kuid osanikel on osa võõrandamisel kolmandate isikute ees ostueesõigus ning kolmandaks võib põhikirjaga näha ette, et osa võõrandamine on lubatud vaid täiendava tingimuse (eelkõige mõne juhtorgani, osanike või muu isiku nõusolek) täitmise korral.

Kasutades osaühingu asutamisel võimalikult lihtsaid standarddokumente, jäädakse valdavalt lootma tavapärasele osa ostueesõiguse režiimile (teine ülalkirjeldatud variant), sest ostueesõigus tundub pealtnäha küllaldane instrument osanikeringi kontrollimiseks.

Võrreldes tavapärase osa ostueesõiguse ja nn täiendava tingimuse režiime osanikeringi kontrollitavuse seisukohalt, selgub, et täiendava tingimuse sätestamisel on siiski eeliseid võrreldes tavapärase ostueesõigusega.

Osa ostueesõigus:

  • osa ostueesõigus ei laiene kõigile osa võõrandamisjuhtudele (VÕS kohaselt välistatud osa võõrandamisel sundtäitmise, sundvõõrandamise või pankrotimenetluse käigus, samuti võõrandamisel abikaasale või müüja ülenejale või alanejale sugulasele, samuti juhul, kui osa ostjal on lepingu järgi kõrvalkohustus, mis ei ole rahaliselt hinnatav ning mida ostueesõiguslane ei saa täita. Kohtupraktika on kinnistanud seisukoha, et ostueesõigust ei saa teostada ka juhul, kui osa võõrandatakse mitterahalise sissemakse esemena äriühingule);
  • ostueesõiguse sisu ei saa muuta (osa ostueesõigus omab asjaõiguslikku toimet ning tema sisu on imperatiivne, s.o. osa ostueesõiguse sisu ei ole võimalik nt põhikirjaga muuta);
  • ostueesõigus toimib tagantjärele (ostueesõigust saab teostada kuu aja jooksul arvates sellest, kui osaühingu juhatus teatab ostueesõigust omavale osanikule osa võõrandamisest ja esitab võõrandamislepingu. Kuna eelnevalt tuleb võõrandamistehingust aga teatada juhatusele, võib tegelik ebakindluse periood osutuda oluliselt pikemaks);
  • ostueesõiguse teostamiseks vajalik notariaalne avaldus (kui osa ei ole EVK-s registreeritud, peab ostueesõiguse teostamise avaldus olema notariaalses vormis).

Täiendav põhikirjaline tingimus:

  • tingimuse saab kehtestada kõikide võõrandamisjuhtude suhtes (nt on huvitatud isikul mõjuval põhjusel õigus tingimuseks seatud nõusolekut nõuda, samuti ei ole seni selge, kas sarnaselt ostueesõigusega võivad teatud võõrandamisjuhud olla täiendava tingimusega setud piirangu mõju alt välistatud);
  • tingimuse sisu on võimalik vabalt kujundada (TsÜS § 108 ja 109 kohaselt võib lugeda siiski tühiseks võimatud või seaduse, avaliku korra või heade kommetega vastuolus olevad piirangud osa võõrandamisele);
  • täiendav tingimus toimib ennetavalt (tingimuse täitmata jätmise korral on osa võõrandamise tehing tühine, samuti tekib teistel isikutel eelnev võimalus teha nt omapoolsed pakkumised osa omandamiseks);
  • tehingu notariaalkontroll (EVK-s registreerimata osa võõrandamisel kontrollib notar ka osaühingu põhikirjast tulenevate piirangute olemasolu).

Osaühing vorm on eriti alustavate ettevõtjate hulgas oma paindlikkuse, madala kapitalinõude ja vähese formaliseerituse tõttu valdav. Tavapäraselt on alustavate ettevõtjate sooviks siiski osanikeringi kontrollida. Sel juhul on mõningatest õiguslikest küsitavustest hoolimata kehtiva seaduse valguses mõistlik kaaluda ÄS § 149 lg-st 3 tulenevat võimalust näha põhikirjaga ette täiendav tingimus osa võõrandamiseks kolmandatele isikutele (nt eelneva müügipakkumise tegemise kohustus teistele osanikele, teiste osanike nõusolek vmt).

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga