Loodi Rail Balticu ärivõrgustik

Triniti

16. oktoobril 2015 toimus Tallinnas Rail Balticu ärivõrgustiku (MTÜ Rail Baltic Business Network) asutamise järgne seminar, kus mittetulundusühinguga liituda soovinud ettevõtete ja teiste oluliste osapoolte esindajate arutelu käigus keskenduti Rail Balticu kui Euroopa-ülese infrastruktuuriprojekti majanduslike kasude ja uue raudteega seonduvate ärivõimaluste analüüsile.

Ärivõrgustiku asutamise initsiaatorid näevad Rail Balticu majandusliku õnnestumise eeldusena regiooni transiidi- ja logistikaettevõtete mõtestatud huvi ja tähelepanu Põhi-Lõuna suunalise kaubavahetuse käimalükkamiseks.

Võrgustiku ühe asutaja advokaadibüroo Triniti partneri ja vandeadvokaadi Tõnis Tamme sõnul on oluline, et Rail Balticu teemat käsitleks oma põhifookuses ka üks valitsusväline ja sõltumatu ettevõtjate ühendus, mis oleks vajadusel projekti suhtes ka konstruktiivselt kriitiline. „Meie eesmärgiks on olla Rail Balticuga seonduva ettevõtlusteemalise keskustelu põhiliseks foorumiks, uuest taristuprojektist huvitatud ettevõtjate esindajaks dialoogis avaliku sektoriga ja nii luua projektile koos Eesti äritippudega lisandväärtus. Ootame uue ärivõrgustikuga ühinema nii juhtivaid transiidi- ja logistikasektori ettevõtteid, uuest logistikaahelast muul moel puudutatud valdkondade ettevõtjaid, kui ka akadeemilisi tippkeskusi ja RB-st huvitatud kohalikke omavalitsusi,“ sõnas Tamme.

Seminaril kõnelenud Euroopa Komisjoni uus transpordi ja mobiilsuse direktoraadi peadirektor Henrik Hololei sõnul on väga positiivne, et selline võrgustik loodi ja on oluline, et Rail Balticu projekt ise liiguks edasi  kommertsalustel. „Nii kaoks ära poliitiline müra ja projekt saaks kiiremini edasi liikuda. Tuleb aru saada, et tegemist ei ole pelgalt poliitilise projektiga ja ettevõtjad peaksid olukorda endale soodsalt ära kasutama,“ ütles Hololei.

Majandusteadlane Erik Terk tõi oma ettekandes välja, et Rail Balticut ei tohiks käsitleda isoleeritud projektina ning hoida lahus muust majanduspoliitikast. Tema sõnul aitab uus transpordikoridor Eesti majandust tõmmata globaalsema poole, s,h Euroopa piiridest kaugemale ning selle eelduseks on õigeaegsed investeeringud tööstusesse ja jaotuskeskustesse. Samuti tõi ta välja, et RB projekt ei tohiks kindlasti kujuneda vaid Baltikumi regionaalseks projektiks ning ka ajaliselt tuleks rajatava raudteekoridori juures näha oluliselt pikemat perspektiivi.

Kolme Balti riigi poolt uue raudtee rajamiseks loodud ühisfirma RB Rail AS Eestipoolse aktsionäri Rail Baltic Estonia juhatuse liige Indrek Orav andis ülevaate infrastruktuuriprojekti tegevuste reaalsest hetkeseisust ning pööras kogunenud ettevõtjaid silmas pidades erilist tähelepanu kaubavoogude kasvatamise seisukohast väga olulisele Muuga kaubaterminali rajamise küsimusele.

“Muuga terminali sünd on sümboolne kogu projekti seisukohast – seal saavad kokku olemasolev 1520 mm raudtee, Tallinna Sadam, terminalide operaatorid, kaubalaevad, kaup ja selle ümberlaadimine erinevatelt platvormidelt ja tulevikus ka Rail Balticu 1435 mm trass, mis võimaldab kaubaomanikel oma väärtuslik saadetis ekspediitorite ja logistikute abil saata kiiresti Ukrainasse, Türki või Lõuna-Euroopa sadamate kaudu ookeanilaevadele. Hetkel olemegi täpsustamas Muuga kaubatarminali lähteülesannet, sest piltlikult öeldes sõltub sellest Rail Balticu majanduslik tasuvus,” ütles Orav.

Mittetulundusühingu Rail Baltic Business Network asutajaliikmed on advokaadibüroo Triniti, konsultatsiooniettevõte Civitta ja kommunikatsiooniagentuur Meta Advisory Group ning uuteks liitmeteks astuda soovijatena tervitati mitmeid  transpordi- ja logistikaettevõtteid.