Ma ju saatsin kirja – mis tähendab, et ta pole seda kätte saanud?

Triniti

Kuidas toimub lepingu ülesütlemine? Väga lihtsalt – saadad teisele poolele avalduse, et ütled lepingu üles alates kuupäevast X ja sellega ongi leping lõppenud (muidugi tingimusel, et ülesütlemine oli lubatud). Sellist avaldust või teadet nimetatakse juristide keeles tahteavalduseks.

Seadus (TsÜS § 69 jj) ütleb tahteavalduse kohta, et kindlale isikule (tahteavalduse saaja) suunatud tahteavaldus tuleb tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega. Lepinguga seotud taheavaldus, mis on tehtud eemalviibijale, loetakse kättesaaduks, kui see on toimetatud tahteavalduse saaja lepingu täitmisega kõige enam seotud tegevuskohta ja tahteavalduse saajal on mõistlik võimalus sellega tutvuda.

Kõik tundub just nagu üsna selge ja lihtne olevat.

Probleemid tekivad siis, kui teine pool eitab kirja kättesaamist

Sellisel juhul tuleb hakata tuvastama, kas lisaks kirja füüsilisele kohaletoimetamisele oli teisel poolel ka mõistlik võimalus tahteavaldusega tutvuda. Küsimuses, millal on kirja saajal mõistlik võimalus kirjaga tutvuda, on Riigikohtu praktika olnud aja jooksul vastuoluline.

Kui varem kandis tähitud kirja postkontorist väljavõtmata jätmise riski kirja saaja, siis kõrgema kohtu viimane selleteemaline otsus on teinud tähitud kirja ignoreerimisest kirja saatja mure.

Näiteid kohtupraktikast

  • Kohtuotsuses nr 3-2-1-156-05 leidis Riigikohus, et elukoha ajutisest muutusest tööandjale teatamata jätmisega on töötaja võtnud enda kanda teate kättesaamise riski ning kohus luges töötaja poolt töölepingus nimetatud aadressil saadetud koondamisteate kättesaaduks, kuigi töötaja seda ajutiselt mujal viibimise tõttu tegelikult kätte ei saanud.
  • Kohtuotsuses nr 3-2-1-72-05 nõustus Riigikohus ringkonnakohtu seisukohaga, et olukorras, kus üürnik ei läinud tähtkirjaga saadetud üürilepingu ülesütlemisavaldus postkontorisse järele, tuleb ülesütlemisavaldus lugeda kättesaaduks. Kohus lisas, et üürnik hoidus teadlikult kõrvale tähtkirja vastuvõtmisest ja seega ei jõudnud tahteavaldus selle saajani õigeaegselt asjaolude tõttu, mille esinemise riisikot kannab tahteavalduse saaja ise.
  • Pöörde kohtupraktikasse tõi Riigikohtu 17. märtsi 2009. a otsus nr 3-2-1-8-09, mis vastab küsimusele, kas tahteavalduse saab lugeda kättesaaduks, kui tahteavalduse saaja postkasti on pandud tähitud kirja teade, aga kiri on saatjale tagastatud, kuna saaja ei läinud sellele postkontorisse järele. Kohus vastab sellele küsimusele eitavalt ja selgitab, et tähitud kirja saabumise ja postiasutusse hoiustamise teatis ei sisalda teavet saabunud kirja sisu kohta. Seetõttu puudub tahteavalduse saajal mõistlik võimalus tahteavalduse sisuga tutvuda ja seega ei saa lugeda tahteavaldust kättesaaduks. Huvitavaks teeb antud vaidluse veel asjaolu, et panga ja laenusaaja vahel sõlmitud laenulepingus oli punkt, mille kohaselt: “Teade loetakse Laenusaaja poolt kättesaaduks […] või on saadetud postiasutuse poolt tähitud kirjaga Laenusaaja poolt Lepingus märgitud aadressil ja postitamisest on möödunud 5 (viis) päeva.” Riigikohus sellise kokkuleppe mõju ja erisusi aga ei analüüsinud.

Praktilised soovitused

* Tahteavaldus tuleks kätte anda viisil, mida saab hilisema võimaliku vaidluse käigus usaldusväärselt tõendada.
* Korraga peaks kasutama erinevaid kättetoimetamise viise (tähtkiri, e-post, jne).
* Isiklikult üleandmise korral võta saajalt allkiri (nt üleantud dokumendi ärakirjale) või anna avaldus üle tunnistajate juuresolekul.
* Avaldust e-kirjaga saates palu teisel poolel saata kinnitus e-kirja kättesaamise kohta.
* Kasuta kohtutäituri abi ja saada teade kohtutäituri vahendusel. Selline teenus maksab 350 krooni.

Eraldi probleeme on tekitanud küsimus, mis vormis peab ülesütlemisavaldus olema ja kas avalduse võib tagasi võtta või sellest loobuda. Neile küsimustele vastame meie järgmises blogikandes.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga