Maakohus jättis EKRE hagi Ekspress Meedia vastu täies ulatuses rahuldamata

Triniti

2015 kaebas Eesti Konservatiivne Rahvaerakond kohtusse Ekspress Meedia AS. Seda seoses pea kahekümne artikli avaldamisega erakonna ja tema liikmete kohta. Harju Maakohus tegi eelmisel nädalal lahendi, millega jättis hagi täielikult rahuldamata ning milles arendab ja sisustab olulisi ajakirjandusvabaduse põhimõtted.

Üllatuslikult avaldas hagejast erakond 25.06.2017 pressiteate, milles märgitakse: “Siinjuures lahkneb kohtunik /…/ Eesti kohtute varasemast seisukohast, et meediaportaal vastutab ka kommentaaride sisu eest. Kui sama asi oleks juhtunud eraisikuga, oleks laimaja kohtus süüdi jäänud. Meie leiame, et maakohtu argumentatsioon ei ole õigusriigile kohane. Ebakohaste hinnangute ja lauslaimu eest peab selle esitaja vastutama. Selleks annab võimaluse ka Eesti Vabariigi põhiseadus ning sellist praktikat jaatab mitmetes lahendites ka Euroopa Inimõiguste Kohus.”

Demokraatliku riigikorra osana toimiva erakonna poolt on selline avaldus lihtsalt lubamatu ja vastuolus kõigi riigi baaspõhimõtetega, alates võimude lahususest. Paneb pead vangutama ja see on ka lihtsalt vale.

Erakonna au?

Kohus leiab tuginedes nii Eesti kui Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikatele, et erakond ei saa esitada oma „au“ kaitseks hagi, kuivõrd demokraatlikus ühiskonnas peab olema õigus erakonna tegevuse osas ka negatiivset arvamust avaldada. Meist igaühel on põhjendatud huvi erakonna vaadete nii pooldava kui kriitilise analüüsi vastu ja demokraatlikult valitud erakonnal peab olema kõrgendatud talumiskohustus. Kohus rõhutab, et tegemist ei ole tavapärase majandustegevusega tegeleva juriidilise isikuga, vaid erakonnaga.

Maakohtu järeldus ei ole seega kuidagi erand ega uudne, vaid demokraatlikus ühiskonnas fundamentaalsete printsiipide austamine.

Maakohus on põhjendanud, et hageja esindaja Martin Helme on ajakirjaniku küsimusele vastates leidnud, et see kuidas asju arutame – mis võtmes, mis väljendite ja tooniga – on osa poliitilisest võitlusest ning et ta põhimõtteliselt ja kategooriliselt keeldub leppimast, et poliitkorrektsed kaanonid kirjutavad talle ette, mismoodi või mis väljenditega ta võib end poliitikas väljendada. Seda enam on talumiskohustus ka vastupidine, eriti kuna artikli avaldamise perioodil oli põhjendatult hageja vastu kõrgendatud huvi ja tavapärasest teravam debatt seetõttu, et hageja ületas esmakordselt valimiskünnise ning sai Riigikokku.

Seda enam olukorras, kus erakonna vaated ja selle juhtivliikmete tegevus on olnud ühiskonnas vastukaja tekitavad ning hageja liikmete postitused ja väljaütlemised: „Kui on must, näita ust“ ja „rahvuslik puhastusest“ on tavapärasemast väljakutsuvamad, peab hageja poliitilise erakonnana taluma karmi, teravat ja ulatuslikku kriitikat. Selline talumiskohustus on vältimatu ja ajakirjandusse sekkumine lubamatu.

Ajakirjaniku õigus kajastada valitsuserakonna juhtide öeldut

Kohus rõhutab Eesti kohtupraktikas esmakordselt otse ja selgelt ajakirjanduse kohustust ja õigust kajastada valitsuserakonna juhtide avalikult öeldut ning seda, et ajakirjanikul ei ole õigust muuta.

Otsuses on ka selgitatud, et nii Eesti kohtute kui EIK praktika kohaselt ei ole ühingul õigust esitada hagi enda liikmete õiguste kaitsmise eesmärgil.

Uudisportaali kommentaaride osas on kohus leidnud õiglase tasakaalu

Kuigi erakonna avaldatud pressiteatest võib lugeda, et portaali vastutuse osas kommentaaride suhtes lahkneb kohtuotsus hoopiski Eesti kohtute varasemast seisukohast, tuleb selguse huvides rõhutada, et otsus on kohtupraktikaga kooskõlas. Otsus on kooskõlas nii tuntud Delfi kaasuse otsuse kui ka hilisema siseriikliku kohtupraktikaga, kus on rõhutatud, et kuivõrd kommentaaride puhul ei ole tegemist vihakõnega, otsese ähvardusega või üleskutsega vägivallale, siis ei ole portaal neid kommentaare olnud omaalgatuslikult kohustatud ennetama isegi juhul, kui nendes sisalduvad ebakohased väärtushinnangud. Ebakohaste väärtushinnangute puhuks on portaalide juurde loodud teata-ja-võetakse-maha süsteem.

Ekspress Meedia AS-i esindasid vandeadvokaat Karmen Turk ja advokaat Maarja Pild.

Lahend ei ole jõustunud.