Maksude planeerimine – nüüd seaduslik!

Triniti

Tuleb tõdeda, et hilis-puberteedieas Eesti riigi õigussüsteem on maksude vallas teinud olulise sammu küpsemaks saamise poole. Täna ei ole enam vaja maksude planeerimisest kõneledes veenduda ega keegi läheduses ei kuuleks – maksude planeerimine on saanud riigikohtu õnnistuse.

Riigikohtu halduskolleegium on kohtuasjas nr 3-3-1-23-09 asunud seisukohale, et maksukohustuslasel peab olema vabadus teha tema poolt valitud toiminguid, arvestades muu hulgas maksunduslike kaalutlustega, ning kellelgi ei ole kohustust korraldada oma tegevust viisil, millega kaasneb kõrgem maksukoormus.

Seega maksukohustuslane võib teha valikuid, mis on ajendatud maksukulude kokkuhoiu kavatsusest. Puudub kohustus tegeleda äritegevusega selliselt, et riigi maksutulu oleks võimalikult suur. Seadusliku maksuplaneerimisega on tegemist seni, kuni maksukohustuslase tehingu vorm vastab tema majandustegevuse tegelikule sisule ja ei ole moonutatud ning järgitakse maksuseadusi.

Milline tehing või toiming on käsitletav maksudest kõrvalehoidumisena

MKS §-s 84 väljendanud tehingu majandusliku sisu tuvastamise põhimõtte eesmärgiks on vältida olukordi, kus maksukohustuse tekkimine sõltub üksnes tehingu osapoolte poolt tehingule antud moonutatud juriidilisest vormist. Tehingu sellise vormi mittearvestamise tingimuseks maksustamisel on:

  • pooled on maksude tasumisest kõrvalehoidumise eesmärgil valinud tehingu majanduslikule sisule mittevastava juriidilise vormi, millega loodeti saavutada maksustamisel soodsamad tingimused;
  • füüsilise isiku puhul, kui isik saab majanduslikus mõttes tulu ja ta väldib maksukohustust tehingu majanduslikku sisu moonutatult kajastades.

Mis on lubatud planeerimine

Riigikohtu halduskolleegium on 6. novembri 2008. a otsuse asjas nr 3-3-1-57-08 p-s 13 selgitanud: “Aktsiate tasu eest või tasuta võõrandamise ja mitterahalise sissemakse puhul on kolleegiumi arvates oluline, kas võõrandamine või sissemakse toimus tulumaksust kõrvalehoidumise eesmärgil MKS § 84 mõttes. Sellise eesmärgi tuvastamisel ei saa alati lähtuda maksukohustuslase subjektiivsetest kaalutlustest, sest nende väljaselgitamine pole sageli võimalik. Määravaks võivad osutuda faktilised asjaolud, mis kinnitavad tulumaksust kõrvalehoidumist.

Eelnevas haldusasjas on kolleegium leidnud, et kui tehingutel on juriidilisele vormile vastav majanduslik sisu, siis subjektiivseid kaalutlusi ei ole vaja välja selgitada. Subjektiivseid kaalutlusi tuleb arvesse võtta siis, kui need väljendavad tahet saavutada eelis kunstlikult loodud tingimuste abil.

Mis ei ole lubatud planeerimine

Vahet tuleb teha isiku poolt seaduslikul maksude planeerimisel ja MKS § 84 kohaldamise aluseks oleval maksudest kõrvalehoidumisel (nö kuritarvitamisel).

Kuritarvitamise eeldusteks MKS § 84 mõttes võivad olla:

  • tehingu ebakohasus (teadlikud ja sõltumatud osapooled ei sooritaks sellist tehingut);
  • ebakohane õiguslik kujundus, mis annab maksueelise;
  • mõistliku põhjenduse puudumine ebakohase kujundamise kasutamiseks – puuduvad põhjendused, miks reeglipärasest kõrvalekalduv tehing oleks mõistlikum.

Sarnastele seisukohtadele on Riigikohus jõudnud ka kohtuasjades nr 3-3-1-52-09 ja 3-3-1-59-09.

Eesti ettevõtluskeskkonnale tuleb kindlasti kasuks, et Riigikohus on asunud sisulisemalt tõlgendama maksude planeerimist, mille tulemusena ei ole viimane enam suur patt vaid mõtleva ettevõtja mõistlik võimalus.

Edukat planeerimist!

* Vaata ka varasemat artiklit maksuteemal: Sander Retel „Maksudest kõrvalehiilimine kui „maksepuhkus?“.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga