Maksuvõlg ei ole hankemenetluses takistuseks

Triniti

Intrigeeriva pealkirja on ajendanud hiljutine riigihangete vaidlustuskomisjoni (VAKO) lahend, mis tugineb rahandusministeeriumi riigihangete osakonna soovitustele. Lahendit ja soovitusi aluseks võttes on maksuvõlglasel võimalik riigihankemenetluses osaleda edukalt, mis peaks seaduse mõtte ja sätte valguses olema välistatud.

Riigihangete seaduse alates 01.05.2007 jõustunud redaktsioon on maksuvõlgade küsimuses olnud erinevalt karm. Mitmeaastaste jätkuvate muudatuste tulemusel on lõpuks jõutud enam vähem kõiki asjaosalisi rahuldava lahenduseni, mille kohaselt ei ole hankemenetluses võimalik osaleda pakkujal, kellel oli enam kui 100 eurone maksuvõlg hanketeate avaldamisel.

Siiski osales kevadisel rahvusvahelise tähtsusega Kilingi-Nõmme – Dikli teeremondi omanikujärelevalve hankel edukalt teenusepakkuja, kellel oli hanketeate avaldamisel maksuvõlg. Trikk seisnes selles, et ta ei esitanud pakkumust ise, vaid kasutas selleks teist, maksuvõlata juriidilist isikut, kellele andis nõusoleku teha vajalikud tööd alltöövõtu korras. Formaalse pakkumuse esitas ilma igasuguse hanketeates nõutud kogemuseta pakkuja, kes kvalifikatsiooni läbimiseks tugines maksuvõlaga alltöövõtja kogemusele.

Maksuvõlaga edukalt lepinguni

Et hankija lepingupartner ja tööde tegelik teostaja on sellise skeemi puhul erinevad isikud,  jäi  hankija jaoks üsnagi lahtiseks küsimus, kes ja kuidas võimalike minetuste korral reaalselt hankija ees vastutab? Seepärast ei olnud hankija pakutud skeemiga algul sugugi päri ning ta palus rahandusministeeriumist juhiseid õige otsuse langetamiseks. Viidates väidetavalt analoogset olukorda käsitlevale Euroopa Kohtu 1992.a lahendile, mis tegelikult käsitles hoopis kontserni kuuluva ettevõtja kvalifitseeritud pakkujate nimekirja kandmist, andis rahandusministeerium juhise alltöövõtja kogemusele tugineva pakkuja kvalifitseerimiseks.

Samale lahendile tuginedes jättis vaidlustuskomisjon rahuldamata konkurendi vaidlustuse, milles väideti, et ilma igasuguse hanketeates nõutud kogemuseta  pakkujat ei ole võimalik viitega alltöövõtja kogemusele kvalifitseerida. VAKO otsusele esitatud kaebuses palutud esialgse õiguskaitse jättis halduskohus hankelepingu kiireloomulisuse tõttu kohaldamata ja nii oligi hankija sunnitud sõlmima lepingu ilma igasuguse kogemuseta pakkujaga, kelle eest teostab kogu töö maksuvõlaga alltöövõtja.

Mehaaniline tõlgendamine ei ole õige

Täna kehtiva seaduse ja 20 aastat vana kohtulahendi võrdlemisi vägivaldne rakendamine jätab lahtiseks mitmed probleemid, millest vastutus tööde reaalse teostamise eest on kahtlemata hankija jaoks kõige olulisem. Teine probleem seondub küsimusega sellest, kelle kogemuse hulka selliselt teostatud hanketööd edaspidi kuuluvad – kas formaalse pakkuja, reaalse teostaja või hoopis mõlema?

Kõige suurema probleemi on ministeeriumi ametnikud tekitanud aga riigi maksukogumise eest vastutavale ministeeriumile – rahandusministeeriumile, sest nii on väga edukalt võimalik rakendada ärimudelit, kus riigihangetel osalevad oma kogemustega ainult maksuvõlglased selleks spetsiaalselt asutatud  tütarettevõtja kaudu. Pole saladus, et elektroonilises äriregistris võtab uue, kahtlemata maksuvõlgadeta ühingu asutamine aega ainult loetud minutid. Kui meenutada uue ühingu asutamist Eestis 10 aastat tagasi, võib üsna kindlalt väita, et juriidilise isiku asutamise protseduur ei olnud 20 aastat tagasi Euroopa Kohtu viidatud otsuse tegemise ajal praegusega võrreldav. See asjaolu seab lisaks kohaldatud analoogia lubatavusele küsimuse alla 20 aastat vanale Euroopa Kohtu otsusele tuginemise õigsuse tänases elus.

Odavam on makse mitte maksta?

Et pragmaatiliselt käituvad ettevõtjad ei soovi kohtuvaidlusele Riigikohtuni raha kulutada, tuleb täna juhinduda rahandusministeeriumi ametnike soovitustest ja olemasolevast VAKO lahendist.  Need soovitused ja lahend ütlevad meile seda, et kohtuvaidluse pidamisest oluliselt odavam on jätta maksud maksmata ja osaleda hangetel konkreetselt selleks otstarbeks asutatud tütarühingute kaudu. Võimalik, et maksuvõlgade tõttu tekkiv kassapuudujääk sunniks riigiametnikke seaduse praeguse tõlgenduse ümber vaatama, mis oleks tänasest tõlgendusest oluliselt rohkem riigi huvides ja kindlasti seaduse muutmisest odavam. Veelgi parem oleks aga praegust lonkavat tõlgendust korrigeerida enne, kui käesolevas artiklis pakutud ärimudel laiemasse kasutusse jõuab.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga