Mida teeksid sina pooleldi avanenud langevarjuga?

Triniti

Eesti Energia juhatuse esimees Sandor Liive on käesoleva aasta jaanuaris Äripäevas selgitanud, et „turg on nagu langevari, temast on kasu vaid siis, kui ta on avatud“. Eesti saab olema viimane EL-i liikmesriik, kes oma elektri-langevarju täielikult avab, sest 1. aprillist avatud elektriturg on olemuselt parimal juhul pool-avatud langevari.

Meie hinnangul tuleks turg täielikult avada kiiremini ning loobuda järk-järgulisest ülemikeust. 1. aprillist alates toimub ainult osa elektri müük avatud turul (kuni 35%) ning turg ise avaneb lõplikult 1. jaanuarist 2013. Elektrituru direktiivi alusel on ülejäänud Euroopa Liidu liikmesriikides turg olnud kõikidele tarbijatele avatud juba alates aastast 2007 ning Eesti on ainus liikmesriik, kellele on antud lisaaega turu avamiseks.

Milles seisneb elektrituru avanemine?

  • Elektriturgu käsitledes on ennekõike olulised kolm üldist etappi:
    a) energia tootmine;
    b) edastamine;
    c) tarbijale müük.
  • Ajalooliselt oli välja kujunenud, et enamikes riikides tegutses turul üks ettevõte, kes tootis, edastas ning müüs elektrit tarbijale. Alates 90-ndatest on Euroopa õiguse areng olnud suunatud konkurentsi tekitamisele elektriturul. Keskne kontseptsioon on olnud, et tootmine ja müük tuleb eristada edastamisest (elektrivõrkude omamisest) nn vertikaalne eraldamine. Tootjaid ning müüjaid peab turul olema mitmeid, aga võrguettevõtjaid võib olla ka ainult üks. Seda põhjusel, et on vaja tagada elektrivõrgu turvalisus. Ühe põhivõrgu ettevõtja lahendust on näiteks kasutanud Eesti (Elering OÜ kui põhivõrguettevõtja). Mitmetes riikides kuulub põhivõrgu ettevõtja riigi omandisse. Erinevates analüüsides on leitud, et tootmise ning müügi koos hoidmine võib olla tarbijatele kasulik.
  • Iseseisev ning sõltumatu põhivõrk on eeltingimus, et elektriturg töötaks, sest vastasel juhul ei ole võimalik elektrit erinevatel müüjatel ning tootjatel tarbijateni toimetada.
  • Vaba elektrituru tekkimiseks on riikidel kohustus lõpetada elektri hindade reguleerimine ning lasta hinnal kujuneda vabal turul. Elektridirektiivi kohaselt oli liikmesriikidel vastav kohustus kõigi tarbijate suhtes aastaks 2007. Eesti sai pikendust turu avamisega alustamiseks 1. jaanuarini 2009.

Elektriturg aastal 2009

  • Vabatarbijatena määratleti ca 300 suuremat tarbijat, kes tarbivad üle 2 GWh elektrienergiat aastas. Vabatarbijal oli õigus osta elektrit vabal turul kujuneva hinnaga. Samas oli nn „vabaturu hind“ kõrgem, kui reguleeritud hind. Tulemus – ükski vabatarbija ei hakka elektrit ostma vabalt turult.
  • Eesti rikkus oma Elektridirektiivist tulenevaid kohustusi, kuna ei toimu tegelikku turu avanemist 35% ulatuses.

Aasta 2010 – kui ei jõua tervet rehkendust, siis…

  • 1. aprillil 2010 avanes elektriturg, mis sisult seisnes selles, et ca 300 suurimal tarbijal ei olnud enam elektrienergiat võimalik osta reguleeritud hindadega ning hakkab tegutsema elektribörs. Teistel tarbijatel puudub võimalus/kohustus vabal turul energiat osta. Järgnevatel aastatel suureneb tarbijate arv, kes peavad energiat ostma vabal turul, kuni aastaks 2013 ostavad kõik tarbijad elektrit vabal turul. Selleks ajaks on teistes liikmesriikides vaba turg olnud olemas juba 5-6 aastat.
  • Peamiseks probleemiks on olnud isikute ringi määratlemine, kellel on kohustus avatud turul osaleda (vabatarbijad). Vabatarbija on defineeritud tarbimismahust lähtuvalt. Raskused on tekkinud tarbimismahu määratlemisel. Mitmed Eesti ettevõtjad, kes elektrienergiat ostavad ei ole ise selle lõpptarbijad (nn jaotusettevõtjad). Neile kuulub elektrivõrk, mille abil edastatakse elektrit tegelikule lõpptarbijale. Formaalselt tarbivad nemad elektrienergiat, kuid reaalsuses ainult vahendavad. Selle tulemusena võivad mitmed päris väiksed tarbijad sattuda vabatarbija olukorda.
  • Konkurentsiamet on asunud seisukohale, et sellisel juhul ei ole tegemist vabatarbijaga ning ta peab ostma elektrienergiat reguleeritud hinnaga. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi 18. märtsi 2010. aasta selgituses Konkurentsiametile on seevastu leitud, et üldreeglina on tegemist ikkagi vabatarbijatega.

Kas turu järk-järguline avanemine on vajalik?

  • Tõenäoliselt ei, seda saaks vältida avades turu kiiremini. Näiteks Saksamaal avati elektriturg jättes samm-sammulise ülemineku vahele. Elektrituru efektiivseks toimimiseks on vajalik, et oleks sätestatud võimalikult vähe erandeid. Lisaks saab turg olla efektiivne ainult juhul, kui sellel on võimalikult suur käive. Käesolev regulatsioon toob sisuliselt kaasa selle, et kui reguleeritud turul on hind madalam peab vabatarbija selle kinni maksma. Lisaks ei tekita osaliselt avanenud turg piisavat motivatsiooni energiamüüjatele turule tulemiseks.
  • Kuigi ükski langevarjur ei ole kurtnud, et ta langevari ei avanenud, võiks elektrituru osaline avanemine panna meid kõiki mõtlema, kas vaba konkurentsiga viivitamine ikka on vajalik.

Advokaadibüroo Tamme&Otsmann klientideks on nii Latvenergo Kaubandus OÜ, kui mitmed vabatarbija staatuses ettevõtted

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga