Mida teha kui omad tünga teevad?

Triniti

Majanduslangusest läbi tulnud ettevõtjatel on kõigil kindlasti oma võtmed kuidas seda teha. Olgu see unikaalne tehnoloogiline uuendus, pikaajalisel kogemusel põhinev kliendinfo või oskusteavet valdav meeskond. Kõik see võib olla ärisaladus, mille loomine ja hoidmine on üks edu aluseid. Samas on paratamatu pidev surve otsida nö otsetee ja kasutada ära seda, mis teised on loonud.

Kokkuvõtlikult tuleb öelda, et ärisaladuse kaistmisel saab õigussüsteem abiks olla seal, kus ettevõtja on kaistmiseks valmis – läbimõeldud lepingud, ärisaladuse hoidmise kord, sisekontroll jne. Järgnevalt toon kaks konkreetset ja vastassuunalist näidet ründest ärisaladusele selle (ebaausaks?) ärakasutamiseks.

Omaniku konkureerimise juhtum

Asjaolud: tootmisettevõte on kaitsnud oma tooted kasuliku mudeli/patendiga ning selle kasutamisega seotud lepingutes on see info ärisaladuseks (nt palkmajad). 1/3 osalusega aktsionär ja nõukogu liige lahkub ja asutab uue ettevõtte. Üle võetakse ka osad töötajad, kes saavad osaluse. Osalus tootmisettevõttes müüakse investeerimispankuritele ja sellest finantseeritakse uut tegevust. Uus ettevõte tuleb turule sarnase konkureeriva tootega s.h. registreerib kasuliku mudeli. Ilma eelteadmisteta ei oleks see nii kiiresti võimalik.

Lahenduskäik: Tootmisettevõte esitab hagi ja nõuab tegevuse keelamist. Aluseks kõlvatu konkurents (KonkS § 50 jj.) – ebaaus äritegevus s.h. ärisaladuse kuritarvitamine ja töötajate ärakasutamine. Kohus jätab hagi rahuldamata tõendamatuse tõttu. Liiga lühikese ajaga turule tulek on paljasõnaline ja ei piisa kuritarvitamise põhjenduseks. Lihtsalt ärisaladuse ja töötajate kasutamine ei ole kuritarvituse tuvastamiseks piisav, puudub rikkumine. Ettevõtlus ja töökoha valik on põhiõigused. Tootmisettevõte ja uus tegija jätkavad konkurentidena. Nii rahaline kui emotsionaalne energia on läinud tootearendusest vms. mööda. Õigus ei aidanud.

Õppetund: Juhtum võib põhimõtteliselt olla kõlvatu konkurentsi juhtum. Väiteid tuleb siiski tõendada – tõendamisraskused on kõlvatu konkurentsi üks võtmeküsimusi. Seaduse sätetest ei pruugi piisata ja kokkulepete ning sisereeglite olemasolu on otsustav s.h. saab nendega lahendada ka tõendamisküsimusi (TsMS § 232 lg 2 ja 3). Seetõttu on rikkumise ettereguleerimine otsustava tähendusega. Antud juhul nt osanike leping, TL lojaalsusklauslid, ärisaladuse sisereeglid. Samuti on oluline valida sobiv kaitsevahend. Äritegevuse keeld on äärmiselt intensiivne põhivabaduse riive ja peab olema väga põhjendatud ning mille täidetavus tekitab küsimusi. Tuleb eelistada kahjunõuet koos arusaadava arvestusega.

Töötaja konkureerimise juhtum

Asjaolud: Ettevõte toodab ja pakub ka paigaldust/häälestust (nt klaveritehas). Töötaja ülesanne on müüa toode soovitavalt koos paigaldusega ja korraldada paigaldus. Töötaja asutab töösuhte ajal oma paigaldusettevõtte ja asub nii ettevõttele allhanget osutama (hinnad kinnitab töötaja kui projektijuht) ning pakkuma turul paigaldusteenust (s.h. pisut soodsamalt kui ettevõte s.t. allhange). Võtab üle töötajaid. Hiljem asub maale tooma konkureerivat toodet. Asja ilmsisktulekul esitab töötaja lahkumisavalduse. Ise väidab, et ta ei ole midagi varajanud ega mingit kahju tekitanud. Lepingus on konkurentsikeeld ja ärisaladuse hoidmine sees töösuhte kehtivuse ajal. Leppetrahv 10 000 EUR.

Lahenduskäik: Ettevõtte advokaat kutsus töötaja vestlusele. Kaardistatiakse võimalik kokkulepe, et töötaja maksab 10 000 EUR nagu lepingus kirjas ja elatakse sõbralikult edasi. Järgmisel päeval teatab töötaja, et rääkis oma advokaadiga ja ta ei saa aru, mida ta rikkunud on. Esitati samasisuline kirjalik avaldus. Ettevõte esitas kuriteo teate KarS § 378 alusel ja hagiavalduse KonkS § 50 jj alusel nii uue ettevõtte kui töötaja vastu, väites et ärisaladuseks oli teave klientide ja hindade kohta ning samaaegane juhatuse liikmeks ja töötajaks olek on kuritarvitav ärakasutamine. Asi lahenes kokkuleppel ca aasta pärast. Töötaja maksis 25 000 EUR. Lisaks tuli lõpetada kriminaalasi.

Õppetund: Juhtum ilmselt on kõlvatu konkurentsi juhtum. Peab olema vähemalt üks väga selge ja tõendatud näide – hinnainfo kasutamine samaaegselt töötaja ja konkureeriva juhatuse liikmena (NB TsÜS § 133) on üsna selgelt ärisaladuse kuritarvitamine ja töötaja ärakasutamine. Keerulisem on näidata, et kõlvatu konkurents on kogu kliendiandmebaasi kasutamine, töösuhte lõpetamisele järgnev tegutsemine ning samuti et iseendalt teenuse hankimine on rikkumine. Eesti õigussüsteemis on kahju suuruse põhjendamine ja selle väljamõistmise saavutamine äärmiselt keeruline. Soovitav on lepingus need teemad katta ennetavalt. Kui kokkulepet ei soovita, ära oota õiguskaitsevahendite kasutamisega. Iga kokkulepe on parem kui vaidlus.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga