Mida teha pakendiga?

Triniti

Iga ettevõtja kohustusteks tagada kõigi selliste pakendite ning pakendijäätmete kokku kogumine ja taaskasutamine, mis satuvad Eestis ringlusse tema tegevuse tulemusel. Pakendiseaduse nõuete mittejärgimisel ja kohustuste täitmata jätmisel võib aga tekkida olukord, kus ettevõtja peab arvestama pakendiaktsiisi tasumise kohustusega. See on täiendav, kuid väga lihtsalt välditav kulu.

Kes on pakendiettevõtja?

Iga ettevõte, kes toob Eestisse või müüb Eestis midagi, mis on kuidagi pakendatud, või pakib Eestis midagi pakendisse, on seaduse kohaselt pakendiettevõtja. Lisaks pakendiseadusest tulenevatele pakendiettevõtja kohustustele peab pakenditega kokkupuutuv ettevõte arvestama ka pakendiaktsiisiseadusest tulenevate pakendiaktsiisi tasumise kohustusega. Pakendiettevõtja kohustused võib tinglikult jagada kolmeks:

• kohustused riigi ees – aktsiisi tasumise kohustus ja aruandekohustus;
• kohustused lõppkasutaja ja tarbija ees – pakendite ja pakendijäätmete tasuta kogumise kohustus, teavitamiskohustus, jmt;
• kohustused edasimüüja ees – koostöökohustus pakendite ja pakendijäätmete tasuta kogumise kohustus, jmt.

Ettevõte, kelle tegevuse tulemusel Eestisse lisanduva pakendimassi kvartaalsed kogused jäävad alla 2,5 kg plastist pakendi korral või alla 5 kg muust materjalist pakendi korral, on pakendiaktsiisi tasumisest vabastatud. Vaatamata sellele lasub ettevõtjal pakendite aruandluse kohustus.

Mis on pakend?

Pakendiseaduse kohaselt on pakend mis tahes materjalist valmistatud toode, mida kasutatakse kauba mahutamiseks, kaitsmiseks, käsitsemiseks, kättetoimetamiseks või esitlemiseks selle kauba olelusringi vältel: toormest kuni valmiskaubani ning tootja käest tarbija kätte jõudmiseni. Pakendiks loetakse ka samal eesmärgil kasutatavaid ühekorrapakendeid.
Pakendeid võib jagada kolmel viisil:

• müügi- (esmane), rühma- (teisene) ja veo- (kolmandane) pakend;
• ühekorra- ja korduskasutuspakend;
• tagatisrahaga koormatud ja koormamata pakend.

Kas ettevõtja saab oma kohustusi delegeerida?

Pakendiettevõtja võib seaduse mõtte kohaselt praktiliselt kõik oma pakenditega seonduvad kohustused üle anda akrediteeritud taaskasutusorganisatsioonile. Taaskasutusorganisatsioonile kohustuste üleandmisel säilib pakendiettevõtjal sisuliselt vaid kaks kohustust:

• pidada igapäevast arvestust oma pakendite üle, ning
• maksta tasusid taaskasutusorganisatsioonile vastavalt sõlmitud lepingule.

Kas rikkumine on karistatav?

Pakendiseadus näeb ette võimalikud sanktsioonid mitmete pakendiseaduse nõuete rikkumise eest. Muuhulgas on karistatav näiteks pakendite ja pakendijäätmete kohta arvestuse pidamise ja andmete esitamise kohustuse mittetäitmine või pakendi valmistamise ja kasutamise nõuete mittetäitmine. Maksimaalne karistus võib olla kuni 50 000.- krooni.

Soovitused

Ettevõtja ilmselt soovib tegelda oma põhitegevusega tagades samas seadusega ettevõtjale pandud kohustuste täitmine. Seega on igal ettevõttel vajalik järgida ka pakendiseadusest tulenevaid nõudeid ja kohustusi. Pidades silmas ettevõtjate huvi keskenduda oma põhitegevustele, tegutseda kooskõlas kehtiva õigusega ning vältida võimalikke sanktsioone järelevalveorganite poolt, soovitame sõlmida pakendiseadusest ja pakendiaktsiisiseadusest tulenevate kohustuste üleandmise lepingu mõne taaskasutusorganisatsiooniga ning anda oma kohustused neile üle.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga