Miks kulub ehitusloa saamiseks 30 päeva asemel tihti terve aasta?

Triniti

Ehitusloa saamine võib mõnikord kesta ligi aasta, samas kui paragrahvid näevad justkui ette oluliselt lühema menetluse. Ehitusloa eelnõu aeglane menetlemine kohaliku omavalitsuse poolt on eelkõige probleem ettevõtjate jaoks. See toob kaasa olukorra, kus ehitamisega ei saa alustada ajal, mis oli algselt planeeritud. Käesolev blogikanne selgitab, et tegemist ei ole „normaalse“ olukorraga ei terve mõistuse ega ka seaduse mõttes.

Selgelt ette nähtud 30 päeva reegel

Ehitusseadustiku järgi peab pädev asutus andma ehitusloa 30 päeva jooksul taotluse esitamise päevast arvates. Sealjuures sätestab seadus, et pädev asutus annab kooskõlastamiseks või arvamuse avaldamiseks kuni kümme päeva. Seega näeb seadus selgelt ette, et ehitusluba tuleb anda 30 päeva jooksul ning selle sisse peab mahtuma ka aeg, mis kulub arvamuse või kooskõlastuse küsimiseks teistelt asutustelt või isikutelt.

Olen nõus, et tihti ei pruugi KOV palutud arvamust või kooskõlastust kümne päeva jooksul saada, aga see ei õigusta minu arvates vastamise tähtaja korduvat pikendamist. Seadus ütleb konkreetselt, et vastamata jätmisel peab lugema eelnõu vaikimisi kooskõlastatuks või eeldama, et arvamust ei soovita anda. Seega, seaduse järgi puudub õigustus venitada ehitusloa taotluse menetlemisega põhjusel, et näiteks mõni naaber või ametiasutus ei ole tähtaegselt kooskõlastust esitanud.

Ehitusluba

Ebaselge arusaam ehitusloa menetluse eesmärgist

Teine põhjus, miks ehitusloa saamine kipub „venima“, on see, et KOV hakkab ehitusprojekti sisuliselt hindama. Iseenesest on arusaadav, et KOV ei taha, et keegi hiljem süüdistaks teda näiteks selles, et ta andis loa ehitada nõuetele mittevastav ehitis. Siiski, ehitusloa andmisel ei ole KOV-i ülesanne ehitusprojekti sisu algusest lõpuni uuesti hinnata. Ehitusprojekti koostab projekteerija. Projekteerijal juba on seaduse järgi kohustus koostada ehitusprojekt, mis vastab kõikidele ehitisele ja ehitamisele seatud nõuetele.

KOV ei pea tegema ehitusprojekti sisulist kontrolli, vaid piirduma formaalsete nõuete kontrolliga. Ka ehitusseadustiku seletuskiri ütleb, et KOV saab ehitusloa andmisel kontrollida kahte aspekti: 1) kas ehitusprojekt koosneb ettenähtust ning 2) kas ehitusprojekti on allkirjastanud pädev isik [1]. Seega, ehitusloa andmisel ei peaks KOV ehitusprojekti enam sisuliselt hindama.

Meelespea

Nii ehitusloa taotleja kui ka ehitusettevõtja peaksid silmas pidama järgmist:

  • Olukord, kus ehitusloa menetlemine kestab ligi aasta, ei ole seadusega kooskõlas. Ehitusloa taotlejal on õigus nõuda, et järgitaks menetlustähtaegu.
  • Olukorras, kus KOV ei ole ehitusloa andmisel menetlustähtaegu järginud ning on menetlust põhjendamatult mitu korda pikendanud, saab isik nõuda ehitusloa andmist riigivastutuse seaduse (RVastS) § 6 lg 1 alusel.
  • Juhul, kui isikule on juba tekkinud kahju, mida ehitusloa andmine enam ei kõrvalda, on tal õigus nõuda ka kahju hüvitamist RVastS § 7 lg 1 järgi.

Autor: jurist Tea Kookmaa

____

[1] Ehitusseadustiku seletuskiri, selgitus EhS § 33 juurde, lk 47.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga