Millal siiski algab pankrotimenetlus?

Triniti

Majanduslangus on toonud pankrotiga seotud teemad paljude ettevõtjate mõtetesse ja keskusteludesse. Pankrotimenetlus on üks võimalik äritegevuse lõpetamise viis ning ebaõnnestunud äriplaani paratamatu tagajärg.1. jaanuarist jõustusid Eesti pankrotiõiguses mitmed olulised muudatused. Üks olulisem nendest on see, et nüüdsest ei alga pankrotimenetlus enam avalduse kohtule esitamisest vaid pankroti väljakuulutamisega kohtu poolt. Järgnevalt lühikäsitlus, mis on muudatuse eesmärgiks ning ka mõned meiepoolsed soovitused, mida ettevõtjal tuleks pankroti(eelses) olukorras meeles pidada.

Kuni 31.12.2009

  • Kuni 31.12.2009 algas pankrotimenetlus väidetava võlgniku suhtes kohe pärast pankrotiavalduse kohtu poolt menetlusse võtmist. Pankrotimenetluse algatamise teade avaldati Ametlikes Teadaannetes. Sellest alates oli väidetav pankrotivõlgnik teiste ettevõtjate jaoks „(häbi)märgistatud“. Sageli tõi see kaasa koostöö katkestamise äripartnerite, s.h pankade poolt. See omakorda võis põhjustada väidetava võlgniku tegevuse lõppemise pankrotistumise tõttu vaatamata sellele, et tegelikult pankrotiolukorda ei olnud.
  • Riigilõivude märkimisvääne suurenemine hagimenetluses alates 2009. aasta algusest suurendas märgatavalt võlausaldajate poolsete pankrotiavalduste arvu. Riigilõiv võlausaldaja pankrotiavalduselt (6 000.- EEK) on võrreldes hagimenetluse riigilõivudega suhteliselt väike. Seni oli tavapärane, et pankrotiavaldusi kasutatati surveavaldamise vahendina võlgade sissenõudmisel. Sageli ka juhtudel, kus pankrotiavalduseks sisulist alust, s.t püsivat maksejõuetust, ei olnud.
  • Kohus vaatas võlausaldaja pankrotiavalduse läbi 30 päeva jooksul, erandjuhtudel 2 kuu jooksul pankrotimenetluse algatamisest. Tegelikult venis enamuse pankrotiavalduste läbivaatamine oluliselt pikemaks. Kogu selle aja jooksul oli väidetava pankrotivõlgniku majandustegevus häiritud, kuna ta oli „märgistatud“, sest väidetava võlgniku suhtes pankrotimenetlus juba toimus.
  • Pankrotimenetluse tulemusel pidi kohus ajutise pankrotihalduri aruande põhjal tegema otsuse, kas kuulutada välja väidetava pankrotivõlgniku pankrot või lõpetada pankrotimenetlus raugemise tõttu.

Alates 1.01.2010

  • Alates 1.01.2010 algab pankrotimenetlus alles pankroti väljakuulutamisega kohtu poolt. Sellele eelneb nii võlgniku kui ajutise pankrotihalduri ärakuulamine ning senikaua ei käsitleta väidetavat võlgnikku pankrotivõlgnikuna. Kuigi kuna ka ajutise halduri nimetamine avaldatakse Ametlikes Teadaannetes, peaks muudatus siiski mõnevõrra vähendama ettevõtjate liialt kergekäelist „märgistamist“.
  • Menetlus kuni pankroti väljakuulutamise istungini toimub sarnaselt senise regulatsiooniga kohtu järelevalve all ning ajutise halduri poolt. Erinevus varasemaga seisneb selles, et pankrotimenetlus algab alles siis, kui kohus on ajutise halduri aruande põhjal jõudnud veendumusele, et võlgnik on sisuliselt tõepoolest püsivalt maksejõuetu ning pankrot tuleb välja kuulutada.
  • Selliselt ülesehitatud pankrotimenetlus on sisulisem ning võlgniku-sõbralikum. Samas ei saa unustada, et pankrotimenetlusega ähvardamine jääb võlgniku suhtes jätkuvalt arvestatavaks survevahendiks.
  • Kuna juba mõnda aega kehtib Eestis ka saneerimisseadus (loe ka sissekannet “Esimene pretsedentlahend saneerimises“), siis peaks pankrotimenetlus olema viimane võimalus nõuda raskustesse sattunud isikult tema kohustuste täitmist.

Soovitused

  • Pankrotimenetlus on äärmuslik vahend oma õiguste ja huvide eest seismiseks ning annab harva (pandiga tagamata) võlausaldajale soovitud tulemuse. Enne pankrotiavalduse esitamist tuleks, kui vähegi võimalik, ära kasutada muud meetmed ja vahendid. Ennekõike tuleks kaaluda võla sissenõudmist hagimenetluse korras või hoopis lepitusmenetluse kasutamist erimeelsuste lahendamiseks.
  • Enne võlausaldajana pankrotiavalduse esitamist tuleb hoolikalt analüüsida, kas pankrotiavalduse esitamine on õigustatud ja otstarbekas. Lisaks ajutise halduri tasu deponeerimise kohustusele tuleb pahatahtliku pankrotiavalduse esitamisel arvetsada ka teiste rahaliselt koormavate tagajärgedega. Ennekõike tähendab see kohustust hüvitada pankrotimenetlusega seotud kulud. Aga ka pahatahtlikust ja alusetust pankrotiavaldusest tingitud kahjude hüvitamise kohustust.
  • Võlgnikud peaksid keerulisel ajal oma rahavoogusid konservatiivselt planeerima ning makseraskuste ennetamiseks aegsasti kaaluma laenukohustuste restruktureerimist või võlausaldajate enamusele vastuvõetava saneerimiskava rakendamist.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga